Juuste update

Roosa hakkas mul maha kuluma ja ma mõtlesin, et prooviks hõbešampooni kaua peas hoida ning vaadata, mis saab. Lootsin, et tulemus tuleb lillakas aga pigem jäi ikkagi sinakas. Nüüd olen pesnud juukseid oma viis korda vast ja praegu on need pigem hõbedased. Juured on muidugi juba kahjuks välja kasvanud...

Hõbešampoon mida kasutasin, on Schauma oma ja ostetud Rimist sodushinnaga 1,59€

See oli palju intensiivsem, kui Balea oma, mis Saksast DM'i drug store'ist ostsin. Netist leidsin hea pildi ka võrdluseks.

Esimene pilt on kohe peale "värvimist". Juurte juurest jäi roosakas ja natuke kollakas. Mida alla poole seda sinikamaks läks. Ajapikku on see nüüd kulunud ja ma arvan, et lõpuks mingi aja pärast ma pean nagu nii juuri blondeerima ja siis blondeerin juba terve pea ära. Ma olen üsnagi kindel, et sinise-roosa jäänused tulevad ühe blondeerimisega maha, sest see on nii-nii hele. 

Viimane pilt on tehtud eelmisel reedel peale pesu ja föönitamist. Nüüd olen korra veel pesnud neid. Lasen kuluda sellel nii palju, kui ta veel kulub ja veebruari alguses peale palgapäeva lähen tagasi blondiks.

Tunnelite 101 ja uued vidinad kõrva

Kõige pealt seletaks ära, mis need tunnelid üldse on.  Keegi tore on lausa Eesti Vikipeediasse päris pikalt sellest kirjutanud. Lugesin selle läbi ja pean tõdema, et päris hästi ja informatiivselt on kirjutatud. Ei hakka seda teksti siia ümber kopeerima, vaid lugege tunnelite olemusest ja venitamise kohta ise SIIT. 

Nii, nüüd on teil aimus, mis need on ja kuidas neid tehakse. 

KKK:

Kas see oli valus? Muidugi oli! :D Kuna mina veel tegin seda tihedamini, kui pidi ja ei teinud seda 1 mm kaupa, siis mul tihti kõrvad veritsesid ja mädanesid. 

Kaua sul on need olnud? Hm, kui ma nüüd õigesti mäletan siis olin ma 14 ja alustasin nende jõuludel. Nüüd olen ma 21 ja jõulud on läbi...seega natuke üle seitsme aasta.

Kuidas sa alustasid? Päris õiged tunnelid tellisin ma alles 26 mm suurustele kõrvadele. Enne seda ma kandsin kõik võimalikke korke ja pudinaid kõrvas. Alustasin ka pintsli otsadega, mis olid koonusekujulised ja olid mulle käepärast. Seda see tõttu, et ma ei teadnud kust Eestis venitajaid saada (Tallinnast Hilpharakast jah, aga ma ei käinud siis pealinnas noorena üksi eriti tihti) või kust tellida. 

Kas sa kahetsed? Ei. Mul on olnud küll perioode, praegugi vahel mõtlen, et tahaks kanda kõrvarõngaid. Siis samas ma jälle mõtlen, et ei, mulle meeldivad ikka tunnelid. 

Kuidas sa neist lahti saad, kui sa neid enam ei taha? Operatsiooniga. See suvi ma juba käisin Rakvere haiglas konsultatsioonil ja sain teada, et Tallinnas tehakse 250€ eest selline lõikus mõlemale kõrvale. Peale seda peavad kõrvad taastuma ja siis saab uuesti tavalised kõrvaaugud teha.

Minu suurim tunnelite läbimõõt on olnud 38 mm ja piltidel vaadates mõtlen praegu, what the helll, kuidas mu kõrvade nahk ei rebenenud katki. Seda ma tegelikult kartsingi ja sellepärast lasin neil kokku tõmbuda väiksemale suurusele.

Peale 2014. suve hakkasin kandma väiksemaid tunneleid, mis mul eelnevalt sahtlisse oli jäänud. 2015. suvel kandsin suurust 28 mm, ehk mu kõrv oli aastaga kokku tõmmanud terve sentimeetri. Mingi aeg ma lihtsalt ei viitsinud tunneleid kõrva panna, kui ma kodus niisama olin ja üks hetk avastasin, okou, mul ei lähe need enam kõrva! Mida aeg edasi, seda väiksemaks nad tõmbusid ja mul ei olnud enam midagi kõrva panna! Vahepeal käisingi ilma tunneliteta nagu mingi imelik. Tuhnisin sahtlistest üles kaks korki, mida ma nüüd pikalt kandsin. Hiljuti tellisin endale 20 millimeetrised tunnelid. Mõõtsin küll enda arust õigesti aga näed, suured olid ikkagi...õnneks sain need sisse ja nüüd tean täpselt, mis suuruses mu kõrvad on. 

Ma olen suhteliselt üllatunud et 1,5a tõmbusid mu kõrvad poole väiksemaks. Arvan, et kui ma laseks praegu neil veel ilma tunneliteta olla, tõmbuksid nad isegi veel kokku. Aga alla 15 mm ma usun, et nad ei lähe. 

Vahel mõtlen, et ägedad olid ikka suured tunnelid...aga ikkagi palju jampsi oli nendega. Mul kõrvad pidevalt ajasid mingisugust läbipaistvat löga välja ja tekkisid korbad. Suurte tunnelite miinuseks on veel see, et ilusaid tunneleid ei tehta...või kui nii suurt suurust on, siis ühe tüki hind on nii kallis, et kuku pikali. Praegu 20 mm tunnelitega saan ma juba igasuguseid ägedaid lillekeste ja kivikestega tunneleid vaadata, sest seda suurust veel on! 

New stuff in

Üks õhtu sain aru, et ma olen tõeliselt õnnelik siis, kui ma saan raha kulutada ja shoppataaa! Jep, tüüpiline naine. Detsembrikuu palk oli magus ja noh...Denim Dreamis oli taas kuni -50% soodukad, mida ma olin oodanud suve lõpust saati. Eelmine kord ma ei ostnud midagi ja nüüd ma mõtlesin, et ostan omale kaua ihaldatud Guessi rahakoti ära. Ja ehk Tanelgi saab mõne korraliku rõivaeseme endale kappi.

Denim Dreami kodulehelt tellisin ma rahakoti ära ja ema tellis Desiguali käekoti. Rakvere poes on üldiselt käekottide ja rahakottide osakonnas päris niru valik. Kodulehelt vaadates saadavust poodides Rakvere omas polnud põhimõtteliselt ühtki eset, mis mul silma jäi. Mõnda üldse polnudki poodides, isegi Tallinna omades, ainult e-poes. Aga Põhjaka DDst ma ei lootnnudki midagi endale saada. Tean, et seal on sellised numbrid, mis mulle lihtsalt selga ei mahu. See eest Tanelile võis ju ikka midagi vaadata. Puhtjuhuslikult leidsime talle üliilusa Guessi kevad-sügis jope. Aaaah, he looks so handsome in it. Maksma minnes mõtlesin, et ah, korra viskan pilgu peale rippuvatele tuunikatele. Ja hea, et nii tegin! Leidsin endale leopardi mustrilise pikavarrukalise tuunika. Kuna tegu on venivast materjalist, siis istub seljas hästi. Ja ma ei näe välja nagu vorst kiles :D

Täna tuli mulle sõnum, et mind ootab pakk Omniva pakiautomaadis.

Ma tahtsin rahakotti, millel oleks hääästi palju kaarditaskuid. Kõik mu kliendikaardid mahtusid täpselt ära :D Väga rahul olen. Iseasi kaua ma suudan heledat rahakotti puhtana hoida...

Tol päeval enne Põhjakasse minekut käisin ka ühes kaltsukas Jaama tänaval, kus müüakse ka tutikaid riideid siltidega. Seal hulgas ka suuri numbreid. Krabasin kaks kleiti, kaks pluusi ja pusa. Kõik kokku oleks läinud 65€. Süda tilkus verd...hakkaksin asju välja praakima. Kleitidest ei suutnudki loobuda. Tean, et need on riideesemed, mida ma kannan väga tihti ja olgem ausad...mul pole ammu midagi korralikku kappi lisandnud, mis mulle tegelikult ka hästi istuks.

Täna käisime emaga Kirpparis Jaama tänaval. Leidsin juhuslikult ülikena musta libedamast materjalist Seppälä kleidi kahe euro eest ja suuuure valge mustriga lillepoti viie euro eest. Üldiselt Kirppari boksides inimesed olid oma hirmkoledatele ja päevi näinud riietele sellised hinnad pannud, et kuku või pikali. Käekotid, mille sangad vaevu veel küljes püsisd maksid 5-10€...

Oeh, siis ma tellisin endale veel uued tunnelid ja Aliexpressist meigipintslid.

Selleks korraks on kulutustel KRIIPS PEAL. Arved on õnneks makstud, nii et nüüd tuleb kenasti kuu lõpuni välja venitada :D

Tallinna trip!

Võtsin üle pika aja ette teekonna Tallinna. Mõnikord pean ikka ise ka Tallinnas käima ja sõpradele ise külla minema.

Tegelikult idee üldse sinna minna tuli sellepärast, et meil Taneliga sai 11.jaanuar kaks aastat koos oldud. Tema on ju nädala sees koolis ja just selle nädala alguses oli mul kolm päeva vaba. Kahju hakkas, et koos seda päeva veeta ei saa. Siis haudusin plaani, et lähen Tallinnasse talle ütlemata. Meelitan ta bussijaama selleks ajaks, kui mu buss sinna jõuab. Esimene idee läks luhta, mille puhul ma vajasin ta klassivenna abi ja autot aga tal oli vaja töö järgi vastata. Siis ma luiskasin, et ma saatsin Tanelile paki Cargoga ja see jõuab pool neli Tallinna. Lõpuks läks nii, et ta ei saanud selleks kella ajaks minna bussijaama. Orgunnisin plaani ümber. Sõitsin ühistranspordiga Tõnise ja Miku poole. Sarah ja Tõnis tulid mulle bussipeatusesse vastu, käisime poes ja läksime korterisse. Sõime, jõime ja chattisime. Sarah läks tööle kuueks. Lõpuks Tanel helistas ja ütles, et ta läheb nüüd bussikasse, et kuidas ta paki kätte saab. Klassivend sõidutab teda. Siis ma ültesin talle, et ta peab KINDLASTI enne käima Tõnise juurest Stroomis läbi, sest üks minu asi Photopoindist on seal. Alguses punnis vastu, et käib bussikas ja siis Stroomis. Lõpuks ta tuli ikka sinna enne. Tõnis saatis veel vahepeal enda telefoni pealt sõnumi, ala millal ta jõuab :D Lõpuks kui ta jõudsi, läksin WCsse peitu ja kui ta koridori astus, hüppasin sealt välja :D Ta muidugi juba aimas, et midagi on toimumas. Suhteliselt varsti läksime uuesti poodi ja peale seda tuli kohe ka Taavi korterisse. Tšillisime ja läksime kaheksa aeg taksoga Mad Murhphysse. Seal olid juba kohale Keio ja Anett! Jei! 

Tanel läks kümne aeg tagasi ühikasse ja meie kamp liikus Red Emperori, kus oli karaoke õhtu. Rahvas oli muidugi boringz. Ainult välismaalased, enamus itaallased või türklased. Mehed olid kõik mingid lühikesed jupid :D Aga ma tõmbasin oma nospli korralikult täis. Tõnis käis kaks korda lõõritamas ja ühe korra minuga Drake - Hotline Blingi ka. Vahepeal kadus järg lauldes ära aga noh, põhiline oli ju ikkagi refrään. Ma ei vaadanud kordagi rahva hulka, mis nägu nad tegid :D Ilmselt neil kõrvad valutasid, eriti peale seda, kui mul järg läks käest ja ma hakkasin Whitney Houston'i lõugamist imiteerima. *crowds ears bleeding*. Lõpuks liikusime me Kelmi, kus Keio töötab. Tõnis lahkus meie seltskonnast varem ja me Mikuga (kes meiega vahepeal oli liitunud) tellisime kell kolm endale takso. Ma oleks isegi veel edasi tahtnud pidutseda aga noh, olgem ausad. mis esmaspäeva õhtul ikka kuskil toimub :D

Ja noh, täna on paha olla, ilmselgelt! Terve hommik vahtisin Netflixist The Office'it ja mingi kolme aeg läksin Sarahi juurde, kes elab natukene eemal Tõnise ja Miku korterist. Sarah ja Taavi tegid nii nämmasid pirukaid ja vaatasime kolmekesi Selgeltnägijate Tuleproovi. Tšillisingi seal kuni bussile minekuni. Bussikasse läksin ka taksoga, sest noh, kes ikka ühistransporti kastuaks, eks. Sinna sõites mõtlesin, et issand kui hea ja mugav...~5 aastat tagasi hääletasin koguaeg, raha oli pidevalt otsas, süüa, juua niisama ei ostnud...põhiline oli ikka alko ja suits. Nüüd on hoopis ikka teine tera see pidutsemine. Muidugi dat amount of money, mis kulus....valuuus. Aga nüüd on selleks kuuks pidutsemisel kriips peal ka. Nädalavahetusel lähme Saaremaale ja siis on hambad nagis uue palgapäevani. 

Aga üldse,,,oma kodus on ikkagi KÕIGE PAREM. Saab lebos olla pidžaamakates oma asjade keskel. Niiiii hea ja tore ja armas oli kõiki näha. Oleksin tahtnud kõik pooleks kallistada. Oeh, homme on mul veel eksam organisatsioonikäitumises. Wish me luck! Lisaks hakkan ma lõpuks saama järjele oma koolitöödega...Peaksin õppima praegugi...

Is this real life or is it a dream

Eile peale väsitavat shoppamist sain kokku Art Cafe's Jaana ja Sandraga. Rääkisime elust ja tegemistest. Mingi aeg tuli teemaks kool, töö, õppimine, kodu...et kiire on koguaeg. Vähe vestlesime sellel teemal ja väga sügavele ei laskunudki Täna hoopis tööl hakkasin mõtlema sellele ja pidevale kiirustamisele. Reaalselt koguaeg on KIIRE. Hommikul ärkan, jooksuga riidesse, ruttu tööle. Tööl on tamp koguaeg peal, kiiremini-kiiremini. Muidugi mida kiiremini teed, seda varem saad koju. Aga lihtsalt meil on tööjõu puudus ja kaupa tuleb nii palju peale, et ei jõua! Täna näiteks pidi köögis olema kolm inimest aga oli ainult üks. Kell pool 11 veel kapsarullid olid ahjus. Õnneks töökaaslane võttis selle viimase enda peale ja ma sain töö poolt tellitud taksoga koju minna. Kes teab, millal muidu oleksin koju saanud...Tundsin täna kuidas mu keha on niiii kurnatud sellest pidevast kiirustamisest. Piin.

Vabadel päevadel ei teegi eriti midagi...ja kui teen siis on ka nii, et poodi, ema juurde, ruttu koju, siis sinna-tänna...Ja oiii, kuidas kõik kohad on kanged ja valutavad. Hommikul kui voodist tõusen, siis nagu vana inimene, ei saa selga sirgekski ajada, käin küürakalt. Siis nagu keha soojeneb üles ja saab selja sirgu ajada...aga ikkagi...annab tunda see +12h seismine ja raskuste tõstmine. 

Tegelikult töö on rotikas aga samas...kärab kah. Poleks päevad vaid nii pikad...Võrreldes eelnevate töökohtadega, siis ei ole seda "ei tahaaaa minnnaaa" tööle tunnet. Muidugi pühapäeva hommikuti on see küll. Tean, et Tanel on viimast päeva Rakveres ja läheb õhtul Tallinna ning ma ei saagi temaga koos olla. Eriti sakib see, kui ma olen reedel ja pühapäeval tööl. Ehk ainult laupäeval saame koos olla :'( Noh, peagi algab tal juba praktika, siis hakkab tal just kui töö graafiku alusel, nii nagu enne.

Unerežiim on ka kuidagi imelik...öösiti ärkan tihti mitu korda üles. Vahel täiesti põhjustea. Mõnikord on aga sada häda Küll on külm, siis joogijanu, siis tekib pissihäda...nooremana võisin mõnuga 13h jutti magada ilma, et ükski eelnimetatud probleemidest segaks. Harva on nii, et õhtul lähen magama ja magan ühe jutiga hommikuni välja. Sellest ebakorrapärasest magamisest on nii kurnatud tunne ärgates...

Ja postituse pealkiri on tingitud sellest, et kas see ongi nüüd see täiskasvanud inimese elu? Mõtlen küll, et tundub nagu üks halb uni...Eks igaüks loob endale põnevuse ellu. Aga krt, aega pole ju.

Printsessi juuksed

Ei saa mina ikka üle ega ümber juuste värvimisest. Pidin jälle käed külge panema. Mul ei lähe kunagi meelest Sandra sõnad: "Alati kui sa ilusa blondi saavutad, siis sa s*tud selle ära". Seekord ma üritasin ettevaatlik olla ja võimalikult heleroosat tooni saavutada. Ei käinud ma juuksuris, ikka ise mässasin. Ikka ise. 

Mul oligi ideaalne valge blond. Ma before pilti ei teinud aga arvutist leidsin ühe hea foto, mis annab teile aimuse, milline toon mul peas oli. Peale selle pildi tegemist olin veel korra juuksed blondeerinud, nii, et juured olid isegi valgemad.

Oma roosa juuksevärvi segu saavutasin ainult ühe tilga Tonika "Indiaani suve" ja hunniku Kallose juuksemaskiga, mis ma jõuludeks sain.  Tonika toonivad juuksevärvid on sellised...mm, suhteliselt ohtlikud. Jätad liiga kauaks pähe, saad liiga tumeda tooni. Ükskord hoidsin hõbedast toonivšampooni liiga kaua peas ja sain sinakad juuksed :D Ja oeh, fakt on see, et neid värve on üsnagi raske peast ära saada. Üleelmise aasta sügisel värvisin "Indiaani suvega" enda juuksed ja pikendused ära. Õudne oli see, et oma juustel kulus värv paari pesuga punasest roosaks, kuid pikendustelt ei tulnud see kuidagi maha.

Tagasi siis juuste värvimise juurde. Ma arvan, et ma hoidsin roosat maski-värvisegu peas kuskil 15 minutit. Maha pestes mõtlesin, et kuramus, enda arust niigi vähe hoidsin peas ja ikka tuli liiga tume :D Ma tõesti tahtsin ainult kerget roosat tooni juustesse saada.

 Üleval pildil siis värv peas ja alumine pilt tehtud kohe peale pesu.

 Ära föönitades.

 Samas välguga pilti tehes jäi hoopis teistsugune toon peale.

Täna käisin pesemas ja pesin kolm korda juuksed šampooniga + tegin maski. Nüüd nad on veidi heledamad kui üleeile.

Ülemine pilt tehtud välguga ja alumine välguta. Võta siis näpust, kumb toon mul peas on :D Eks seda saab teada, kui teha pilti loomuliku valguse käes.

Tahaks veel katsetada teiste värvidega...keegi julge võiks tahta ka endale roosat pead, hea meelega oleksin juuksuri eest :D

Aliexpressi tellimusest

Novembri kuus leidis Aliexpressis aset Global Shopping Festival. Ilmselgelt pidin ju mõned kümned eurod sinna jätma :D FBs blogipostituste grupis arvati, et asjad ei jõua enne jõule aga ma teadsin, et mu kallid hiina müüjad mind alt ei vea ja asjad hakkavad minuni jõudma juba teisel nädalal peale tellimuse tegemist. Nii oligi! Poolteist kuud potsatas mu postkasti väikseid pakikesi ja saatekirju. 

Eks ma hunniku suvalist träni tellisin sealt...koos minuga liitusid Tanel ja ema koos oma sõbrannaga.

Jõulukuusele tellisin pisikesed kuldsed õunad 12 tükki viie sentimeetrise läbimõõduga (1,81€), punased lipsud, mis oodatavast palju pisemad tulid! Aga sobivad ideaalselt kaardile, kingipakile. 12 tükki maksis 0.59€.

Natuke hirmuga tellisin ka punased tulukesed, 100 LEDi 1 meetri peal. Olin ennast ette valmisatnud, et need võivad vigastena minuni jõuda. Üllataval kombel funkavad ideaalselt. Saab reguleerida millise režiimiga vilguvad. Töötavad laitmatult ja maksid vaid 3,62€. Meil poest saab sellise hinnaga 25 tulega patareidel töötavad tulukesed, kui sedagi :D. Siiiiis, ostukorvi läks kaks jõuluteemalist padjakatet (tk 3,11€) ja kaks padjakatet magamistuppa (2,56€ ja 2,73€). Kõige odavam dekoratiivpadi, mis ma olen Eestis müügil näinud on 6€ ja siis need pole ka teab, mis ilusad. Mina olen ostnud dekoratiivsel eesmärgil patju kaltsukatest paarkümne sendi eest. Padjakatted ise on sellised...no, ma ütleks, et kvaliteetsest materjalist. Kannatab pesemist. Mitte nii, et korra pesed läbi ja siis riie on hõredaks ämblikuvõrguks kulunud :D Lisaks neile tellisin 15 "karvast" lumehelvest (0,58€), mis tulid paar päeva peale jõule ja need ootavad sahtlis järgmist talve, sest ma juba mõtlen jõulukaunistuste ära korjamisele :D

Tanel tellis endale jõukas käimiseks kaks maikat (3,62€ ja 4,81€), dušitarvete koti (2,84€), telefonikaaned (2.60€) ja neli pisemat hoiutopsikut, mida saab üksteise külge torniks kinnitadan (5,86€).

Ema ja ta sõbranna tellisid hunniku käsitöö tarbeid.

Hetkeseisuga on kõik asjad kohale tulnud. Kõige õnnelikum olen ma padjakatete ja tulukeste üle.

Inna

Eelmist postitust kirjutades mõtlesin, et inimeste pildistamine on ikka nii südamelähedane asi mul, et peab ikka tihedamini seda tegema hakkama. Mul on ju nii palju ilusaid tuttavaid ja sõpru. 

Inna oli täna veel meil ja siis ma pakkusin välja, et lähme pildistama. Ilus taevas oli. Kaua kahjuks ei suutnud väljas olla, sest nii külm oli.

2015 + AV

Mõtlesin ka teha sellise kokkuvõtliku ja ülevaatliku postituse eelmise aasta kohta. Endal on hea järgmised aastad lugeda ja meenutada. Nüüd kui hakkasin mõtlema, siis ei meenugi midagi sellist plahvatuslikult elumuutvat sündmust. Oli käimisi ja tegemisi, kuid mitte midagi sellist, mis elu 180 kraadi muutis.

Üks tähtsamaid sündmusi on muidugi see, et kolisime välja üürikorterist ja hakkasime Taneli vanaemale kuuluvat korterit remontima, et siia sisse kolida. Neid postitusi saab näha klikkides "korter" või "remont" märksõnale.

Kevade keskel sain tööle Rakvere politseijaoskonda, neli kuud hiljem aga andsin lahkumisavalduse. 

Kevadel lõppes ka mu esimene aasta kõrgkoolis. 1,5 aastat more to go!

Kohe peale töölt lahkumist käisime augustis Saksamaal. Imetore reis oli. Sinna reisimine lennukite ja rongidega nii tore ei olmud :D Aga viibimine Andernachis oli mõnus. Maastik oli hoopis teine, kui Eestis ja Rheini jõe ääres oli nii ilus. Nõme ja veitsa rõve oli see, et seal oli augusti kuus niiiii palav (enamasti oli igapäev 30 kraadi sooja) ja me 24/7 higistasime. Isegi öösel oli selg koguaeg märg.

Ahso, suur ja tähtis ost oli kaamera soetamine. Ma olen nii palju pildistanud, muidugi põhiliselt endale ja blogi jaoks. Ei kujutaks enam ette elu selle masinata. Ikka isiklik aparaat on ülioluline ese minu elus.

Käisin mingi periood tihti Johannaga pildistamas. Ta on super modell. Vahel pildistasin ka õde, aga ta on suhteliselt püsimatu tegelane :D Viimasel ajal pole ma inimesi pildistanud. Kahju kohe. Mulle nii meeldib see.

Septembris oli meie suhtes paus, kuid nüüd on kõik jälle korras. Novembri lõpus sain uuesti tööle. Aasta lõpp olid üldse kuidagi sündmustevaene. Vähe aega oli. Kooliga on asjad rabas, nii palju on vaja teha...Jõulud olid nagu nad olid. Väsitavad, ausalt öeldes.

Ma pean tunnistama, et see aasta läks nagu lihtsalt mööda ja ma ei saa öelda, et ma oleksin ennast arendanud või et ma olen parem, kui 2014 aastal. Tavaliselt ma pole mingi uus aasta lubaduste jagaja, ega ma seda nüüdki ei tee aga mõned punktid või eesmärgid ma sean endale küll.

Aastavahetusest pilte pea, et ei olegi. Lõbus oli! Me ostsime niiiii palju alkoholi. Pool jäi üle :D Jääbki tagavaraks. Alustasime istumisega meie korteris (Inna + Taneli kolm sõpra). Enne südaööd läks kiireks, ruttasime klaaskuuse alla. Tuttavaid peaaegu, et polnudki seal. Kohe peale ilutulestiku algust panime Innaga kimaga Mjausse, et ei peaks järjekorras ootama. Jõudsime sinna enne teisi inimesi, järjekorrast polnud seal haisugi. Saime isegi pokaali šampust, kuna olime ühed esimesi. Tantsisime ja üllatavalt kombel terve õhtu jooksul jõin seal vaid ühe siidri. Nägin lõpuks Bettyt ja tema meest! Hiljem läks asi käest ära, turvad ei näinund kogu konflikti ja hakkasid meile näkku panema. Me oleks saanud edasi jääda, sest me ei olnud midagi valesti teinud aga otsustasime otsad kokku tõmmata. Inna jäi meile ööseks ja magama läksime vast nelja aeg. Üllatavalt vara :D Aga ega ma ei oleks viitsinud ka hommikuni juua, ausalt öeldes. Liiga vana juba! Täna on muidugi paha olla...

21 asemel peaks olema 16 ja 27 asemel 21. Nii on. :D