Esimest korda geelküüned panin ma veidi enne 9.klassi lõpetamist. Nüüd täpselt neli aastat hiljem, ma ei kujutaks oma elu ette ilma nendeta. Mul on terve album netist kogutud küünepiltidega, inspiratsiooniks. Kahjuks kui ma ise endale küüsi teen, siis ma tahan nendega üsna ruttu ühele poole saada ja iseendale on keerukas joonistusi ja maalinguid teha.
Sirvisin siis üleeile ideede-albumit ja ma olin täitsa unustanud, et mul oli album ka enda küüntest. Ja püha jeezus, kui pikad labidad mul üle poole aasta tagasi olid :D
Stiililt on kõik samasugused, lisaks, et esimene ja kolmas pilt pole ühest ja samast...maniküürist (?). Esimesel olen kasutanud hästi heleroosat küünelakki, mille ostmisega ma pange panin ja kolmandal on siis see õige nude toon, mida ma tegelikult soovisin. Otstesse panin siis glitterikat küünelakki, et natukene glämmimaks asja muuta.
Ma veel mäletan, et ma olin sugulase juures kesk-Saksas ja tema ning ta sõbrannad ütlesid, et oi, sul on nii pikad küüned ja ma tahtsin veel pikemaidki! Kuhu?! :D Aga siiski....mulle väga-väga meeldis selline pikkus. Aga lihtsalt ma arvan, et tööl neid väga ei aksepteeritaks, seega jätan praegu pikkuse selliseks nagu on, küll suve jooksul nad kasvavad. :)
See on üks asjadest, mille kohta ma võin öelda, et ma olen paras friik - mida pikem, seda parem. :D Ilusad küüned on ka väga lühikesed, ei vaidle absoluutselt vastu! Aga minul on justkui pähe selline arusaam kodeeritud ja ma kohe tunnen ennast ebamugavalt, kui küüne pikkus pole selline nagu ma tahan.
Siin on mul ikka kõvasti lühemad küüned ja ei ole ju koledad?! :D
Praegu on siis mul sellised
Mina ja mu küüned, see on igavene probleem...kui mul on kandilised küüned, siis ma tahan teravaid ja vastupidi. Mida enam ma pilte internetis vaatan, seda suurem ahastus mul tuleb, et minu küüned on nii koledad. Nagu piinatud geenius. Ma loodan, et teil selliseid pseudoprobleeme ei ole :D
xoxo
No comments:
Post a Comment