HINGEDEPÄEV

Kolmapäeval oli hingedepäev. Süütasin kodus kõik küünlad, kuid hingedele justkui erilist küünalt spetsiaalselt põlema ei pannud. 

Tegelikult ma olen õnnelik inimene, mis puudutab lähedase kaotusevalu. Ma olen elus käinud üldse kokku kahel matusel. Esimene oli mu vanatädi oma, keda ma üldse ei mäletagi...ometi polnud ma nii pisike, et ei oleks inimene meelde jäänud. Me lihtsalt polnud vast nii lähedased ja ma ausalt ei mäleta et oleksin tal külas käinud või temaga mänginud. Ja teine oli Taneli vanaisa matus. Oma vanavanaemade ja -isadega pole ma kunagi kohtunudk, rääkimata nende matustel käimisest.

Sõpradest ja headest tuttavates pole ka kedagi lahkunud. Küll on olnud tuttavate tuttavaid või sõprade sõpru, aga ei kedagi sellist, kelle kaotuse pärast ma oleksin pikalt kurb. 

Väljas sajab nii ilusat ja mõnusat valget pehmet lund...