uus aasta, sama mina.
see aasta algus on olnud palju valutum, kui eelmine. kuidagi 2018. aasta lõpp läks võrreldes eelmisega palju kergemalt. eks sisendasin endale palju ka, et olen stress-free ja kõik on hästi. detsember tuli kuidagi hästi ruttu, sügis läks mööda justkui nädalaga. samas jaanuar on siiani nagu terve igaviku juba kestnud. ja veebruar tuleb nii lühike, et tegelikult on juba natuke kevadet näha. 💚
tulin täna peale tööd Saaremaale. üritan vabadel päevadel võimalikult palju ringi käia, vältida toas istumist. viimase kahe kuu jooksul olen käinud kaks korda Riias. Leetu isegi jõudsime korraks. proovin perega ikkagi olla, küll siiski ei saa nii palju, kui võiks.
tööl on kuidagi raske. igatsen teise vahetusse, kus oli kord majas ja hoopis pinge vabam, sest kogu vahetus hoolitses, et tööülesanded oleks tehtud, mitte vaid vahetusevanem.
üldiselt pean end terveks inimeseks, aga peavalud ja muud veidrad hädad on hakanud kimbutama. ei ole köha ega nohu ega midagi hullemat. hetkel näiteks näonahk kõrvade ja lõua piirkonnas on nagu sisalikul, täiesti ära kuivanud ja kipitab kui katsuda. oeh, milleks!
proovisin jälle pintslid kätte võtta, kuidagi kõik muu on võimust võtnud ja pole üldse isu olnud. ma olen enda suhtes kriitiline ka, ei oska üldse seda maalida, mis peas on...teen-teen midagi ja hiljem eemalt vaatan mis käki ma kokku olen keeranud. siis tekib konkreetselt selline tunne, et tahaks lõuendi põlvega sisse lüüa. 😅
ja tegelikult ma tean, et ma peaks rohkem investeerima korralikudesse kunstivahenditesse. mõistsin, et suures osas mu vihastumise põhjuseks on näiteks kehva katvusega akrüülid.
palju asju on mida võiks, tahaks, peaks...tuleb lihtsalt tegutsema hakata. 😌
💋
No comments:
Post a Comment