Eelmisel nädalal käisin Rakvere Galerii sügisnäituse avamisel, kus oli ka ema kaks maali. Ega ma väga vaimustuses sinna minekust ei olnud aga ega emagi üksi sinna minna tahtnud :D Mäletan, et ükskord pidime koos kunstikooli grupiga sinna minema ja see oli lihtsalt megaawkward. Seal on koos igasugused sulelised, aga mitte ühtegi tuttavat...(enamused on sellised 40+ vanuses). Virumaa Teataja fotograaf oli igastahes meie juuksevärvidest vaimustuses, saime lehte ja Galerii postrile ka, jee. Selle eest, et mamps oma maalid näitusele viis, sai ta musta lina alt endale kingituse pimesi valida. Tema valikuks sai pomelo (sain endale selle, aga kahjuks see oli täiesti toores ja kibe). Juba näituse üsna alguses jäi meile üks portree silma. Vaatasin, et nii Sannu moodi...natukese aja pärast ütleb sama ka ema, et kuule see on jumala Sannu moodi. Läheb veel veidi aega mööda, on ta täiesti kindel, et see ongi Sandra. Mida enam ma seda portreed vaatasin, seda enam hakkasin ma ka mõtlema, et see ongi tema. Pilt oli jäädvustatud veel sellises poosis, mis ärgatas mu mälusopis mingi mälestuse samasugusest fotost kuskil interneti avarustes...Pool tunnikest hiljem tuli kunstikas kohale ka mu õde...ka tema ütles peagi, et nii Sandra moodi...Hiljem tuligi välja, et oligi Sandra :D Pildi autor oli kunagi Sandralt luba palunud, kas võib teda joonistada. Ja nüüd ta ripub Rakvere Galeriis. Jumala vinge!
Täna käisin emaga Haljalas meisterdamiskoolitusel. Algselt pidi minema ta koos mu noorema õega, aga too läks klassiõe sünnipäevale ja kuna nimi oli juba kirjas, siis läksin ma lihtsalt tema asemel. Ma tean, et nad käivad koguaeg sellistel üritustel ja ma pole kunagi kaasa tahtnud minna, aga no, tänane oli ikka vinge! Me olime Haljalas meisterdamas kokku neli tundi, tõsiselt vägev oli. Vahepeal läks natuke raskeks, üksi ei oleks never ever juhendaja abita hakkama saanud. Kõige lõbusam osa oli muidugi kaunistamine. Juhendaja oli välja printinud igasuguseid erinevaid pilte, lauseid, oli võimalik kasutada pitsei, kivikesi....igastahes, valikut oli!
Juhendaja tehtud näidis, Siit saate ka aimu, millise tegumoega märkmik avades on.
Alustasime täiesti nullist. Meile oli ettelõigatud kartongist tükid, millest meie märkmik siis kujunema hakkas.
Ema, ta sõbranna ja minu märkmik
Üks pisike nokitsemistöö progressis...
xoxo,
musticas
No comments:
Post a Comment