Augustis ühel õhtul lappasin niisama Ryanairi lehel, et olla hindadega kursis. Ja siis järsku ma otsustasin - me lähme septembri lõpus Bremenisse.
Saksamaal mulle üleüldse käia meeldib. Viimane kord, kui tädi juurde Andernach'i sõitsime, oli meil ümberistumine Riias ja enne seda oli muidugi vaja ju Tallinasse saada ja pärast Frankfurdi lennujaama jõudmist ka rongidega seigelda.
Seekord ma tahtsin, et Tallinnas istume lennukisse ja Saksamaal olemegi sihtkohas, ei mingit edasi seiklemist. Seepärast saigi valitud Bremen. Düsseldorf jäi valikust välja, sest sinna jõuab lennuk nii hilja ning siis on jälle häda, kuidas linna saada.
Tallinnas jõudsime lennukile suht napilt. Olin vale arvestuse teinud ja ennast liialt hilja töölt lahti küsinud. Kuid jõudsime lennukile ja kõik oli korras. Oeh, aga lennukiga sõitmine. Mitte just mu lemmiktegevus :D Selle reisi jooksul suutsin enam-vähem ära harjuda õhkutõusmisega, aga maandumine...sellel ajal pigistan jätkuvalt Tanelil sõrmed pooleks :D
Jõudsime siis pool kümme (Eesti aja järgi pool 11) lennujaama. Ja ega ma siis eeltööd ei teinud, kuidas hotelli saada...seisime lennujaama juures olevas peatuses ja mõtlesime, mis nüüd (samal aja tuli ette number kuus tramm, mille peale me oleks pidanud tegelikult minema!). Hakkasime jala enam-vähem enda arust õiges suunas minema. Netti kummalgi ka telefonis polnud. Tanel tellis siis hingehinna eest endale :D Ja enda õnneks olime õiges suunas hakanud minema. Ja meie hotell kandis nime "airport hotel", seega suht peagi olimegi kohal.
Mis meile kohe silma jäi linnas, oli see, et kõik oli suhteliselt räpakas. Muru oli niitmata, lehed riisumata, prahti vedeles. Ja inimesi ÜLDSE ei olnud. Liikluski oli olematu. Mõtlesime, et okei, äkki asi selles, et me äärelinnas. Mis puudutas liiklust ja inimesi, siis pidas see paika. Aga kogu linnas jäi silma asjaolu, et kõik oli kuidagi...räpakas. Rakveres näen koguaeg kedagi tänaval nitimas, riisumas, koristamas. Nii, et see oli üllatav, mis seal aset leidis.
Hotell oli kolme tärniga ja asus täpselt lennujaama ning kesklinna vahel. Lugesin hästi palju tagasisidet selle kohta ja noh, eks ta selline keskmine oli ka. Kuna tegu polnud väga kalli kohaga, siis mõtlesime, et ah, mis seal ikka võtame ära, sest asukoht oli põhimõtteliselt ideaalne.
Adminn küsis, kas soovime suitsuvaba tuba. Ma ütlesin, et mul ükskõik. Ja kui tuppa läksime...fuuuuh, mis hais kohe vastu pahvatas :D Ma ei tulnud selle pealegi, et hotellitubades tehakse veel suitsu. Ma arvasin, et ikka rõdu on selle jaoks...Õnneks see ei olnud konihais, vaid lihtsalt selline teistsugune. Külge ka õnneks ei jäänud. Silma jäid ka mõned määrdunud kohad seintel...Ja kui üks inimene oli dušši all ja teine lasi kraanist või vetsupotist külma vett, siis duššist hakkas tulikuuma vett tulema. Et selline tore kohake :D Muidu voodi oli minu jaoks ülimugav ja linad olid mõnusad.
Bremenis elab 557 646 inimest, nende hulgas umbes 25% on teisest rahvusest, valdavalt türklased. Seda oli ka tänavapildis näha. Väga kirev seltskond. Natuke isegi liiga. Ma näiteks ei tundud ennast turvaliselt, üldse terves linnas. Kõik karjusid ja räuskasid koguaeg :D Ühel õhtul sattusime Hauptbahnhof'i juurde ja hullult palju rahvast oli seal ees, sees, igalpool....mõne aja pärast saime teada, et jalkamatš oli lõppenud natuke aega tagas ja seepärast ka rahvamass.
Ja huuuh, ometigi on sügis käes, aga seal oli PALAAAV. Ilmateadet vaadates näitas igapäev 25 kraadi paiku sooja. Päikse käes musta värvi riietega olles kindlasti see number oli palju kõrgem. Andis igastahes tunda küll :D
Ega me eriti midagi tarka ei teinudki. Esimesel õhtul me otsisime endale süüa. Kuna meie hotell asus veits kesklinnas eemal, siis ei olnud eriti toidukohti ega toidupoode meie ligiduses. Viimased olid juba kinni nii kui nii. Käisime mingis Döneris, mida pidasid türklased. Suht kahtlane koht oli :D Õhtul tuli uni magus.
Teisel päeval läksime Waterfront'i kaubanduskeskusesse.
Jätsime Primarki 80€. Oleksin rohkemgi jätnud, aga Tanel juba tüdines ja hakkas jonnima. Niigi loobusin mõnest asjast :'( Käisime ka mu lemmikpoes - DM'is. Seal on niiiiiii hea hinnaga kosmeetika, juuksehooldus tooted ja - värvid. Näiteks Syossi kõik värvid olid alla nelja euro. Ja L'Oreal Preference'i värv, mis meil Eestis on 10-11 eurot, oli seal poes alla kuue euro. Ma ei suutnud ilma nendeta poes lahkuda. Õhtul käisime ühes toidupoes, tšillisime hotellis ja värvisin juukseid :D
Pühapäeva ma kartsin, sest siis on kõik poed kinni. Ärkasime suhteliselt vara. Sättisime valma ja läksime vanalinna uudistama. Esimest korda elus jõin Starbucks'i ja minge muffi, kui hea see oli!!! Mina võtsin pumpkin spice latte ja Tanel võttis hot chocolate with caramel. Tema oma oli veits liiga magus, aga minu latte oli perfektne. Polnud liiga kibe ega magus. Ma pole üldse muidu kohvi fänn, aga vot, seda ma jooks. Hinnad olid muidugi väääga soolased. Kaks suurt jooki läksid meile maksma kümme euri.
Üldiselt hästi lambikas päev oli. Enamus ajast vedelesime voodis ja ei teinud nagu mitte midagi. Sellest hoolimata õhtul tuli ülihea uni jälle :D
Esmaspäeval panime oma asjad valmis, tegime check-out'i ning läksime vanalinna veel ühte poodi, mis oli pühapäeval kinni - EuroShop'i ehk poodi, kus kõik asjad olid üks euro. Ostsime linna pealt veel nipet-näpet magneteid ja muud kraami ning sõitsimegi varakult lennujaama. Arvasin, et jõudsime liialt vara, kuid tegelikult me väga kaua ei passinudki, kui juba hakkas kottide kontroll.
Lennujaamas sain ma üle kolme päeva netti ka lõpuks. TUND aega oli halastatud tasuta wifit. Saksamaal ei ole üheski kohvikus ega kaubanduskeskuses tasuta wifit, nagu meil Eestis, et peaaegu ükskõik kuhu lähed saad netis olla. Mõnes mõttes oli see hea, sest ma ei passinud nina telefonis. Samas vahepeal oli ikka jama majas küll, kui tahtsime uurida kuhu mingi trammiga sõita.
Üldiselt, tagasi tulin selliste emotsioonidega - tore, et käidud sai, aga tagasi Bremeni ei läheks :D
No comments:
Post a Comment