Enne tegin Bloggeri lahti ja mõtlesin, et kirjutan igasugused pikad jutud siia maha, sest ma olen väga kaua eemal olnud ja pisikene koll minu sees tahab ikka oma elu killukesi jagada laia maailmaga :D
Kui olin üks neljapäev Tallinnas Tõnise juures ja ta luges mulle enda vanadest läburaamatutest fragmente ette, siis mõtlesin, et pean oma "salapäevikut" uuesti pidama hakkama. Kirjutasingi just praegu terve tunni. Käsi krampis. Selle ajaga kadus isu siia midagi kirjutada ära :D
Aga noh, mis uut? Kõik on uus - aasta number vahetus ja üldse tunnen end elavana üle kolme aasta. Tunnen end veidi nagu puuris vabaks lastud lind, aga jala küljes on kett ikkagi. Et päris vabadus veel ei ole. Eks selles olen süüdi ise ka, ma ei viitsi tegeleda asjadega kolimisega.
Tallinnas olen nüüd aasta algusest iga reede käinud ja veetnud oma nädalavahetused seal. Õpin geelküüsi - väga meeldib, aga olen ääretult rahulolematu iseendaga. Aga super koolitaja on ja õpilasi peale minu on veel üks. Seega saame intensiivselt õpet ja näpunäiteid.
Hästi kaua ma ignoreerisin ja vältisin kooliga seotuid kohustusi...aga tundub, et asi hakab ilmet võtma ja ehk ikka saab sellega see suvi ühele poole. Ei jõua ära oodata - mida aasta edasi, seda enam ma tunnen, et see on maailma mõtetuim eriala, minu jaoks just. Igav, paberimajanduse jama...
Mul on nii ilusad ootused, lootused ja unistused järgnevaks pooleks aastaks.
Täitsa jube on see, et ma unustan nii palju kohustusi...kuidas ma üldse ihuüksi hakkama saaks? :D
