Hei-hoo

Teate, tekkis kohe isu kirjutada. Tahaks nagu ennast tühjaks valada. Aga midagi pole juhtunudki. 

Reedel minek Tallinna, meie vana kamba "kokkutulek". Alguses olin elevil aga nüüd on olnud mitu päeva. et järgi mõelda ja mul on vist tulnud peale igava täiskasvanu sündroom. Ei viitsi, ei taha võõras koha ööbida, pidu panna, pohmakat põdeda, kahe linna vahel sõita. Samas niigi jõuludel ma ei käinud ühisel jõulupeol, tahaks ju teisi näha. Ma ei oska enam näha seda põnevust pidudes, mida ma vanasti nägin. Paar aastat tagasi oli hoopis vastupidi, jumal eest, ma ei tahtnud ühestki peost/istumisest ilma jääda. Minu puhul on tõesti nii, et äärmusest äärmusesse aga seda kuldset keskteed ei leia :D Aga noh, eks üheks tuju alla tõmbajaks on ka rahaline olukord. Pagana vannituba. Puhtalt materjalide on läinud juba hunnik pappi, 170€ plaadid ja 60€ segud ning selline kraam.

Mul oli neljapäevaks planeeritud küünehooldusesse minek, nii koledaks olid läinud. Kirjutasin tehnikule, et jätan ära selle käigu. Pakkus mulle eile kohe aega, et tulgu ma salongi. Ma ütlesin, et rahaliselt lihtsalt ei mängi välja ja ta oli nii hea, et tuli mulle vastu. Maksan järgmine nädal. Ja ausalt öeldes, ma ei jõudnudki välja mõelda, mida teha lasta. Lõpptulemus tuli aga väga huvitav, seda värvi küüsi pole mul kunagi olnud. Jäin rahule.

Eelmises postituses kirjutasin tüütust loomapoe müüjast ja et ostsin hamstrile jooksupalli. Hamstripoiss mahtus sinna küll aga ikkagi peaks see suurem olema. Tagatipuks ta ei mõikand, mis seal teha :D Kraapis seda natuke sees poolt ja kogu lugu. Avastasin veel suure mõra sellelt, muidugi tagasi seda ei tahetud poodi võtta. Jumala närvi läksin. Mõtlesin kittumiskirja saata Zooplanetile aga on kavalad, pole avalikult emaili internetti pannud.

Mõned kevadised fotod.

xoxo,

musticas

Nädala kokkuvõte 20.04-26.04.2015: töö ikka töö, vannitoa lammutamine, BMX ratas müügis, õe sünnipäev

Nonii, polegi peaaegu üldse arvuti taha jõudnud, et kirjutama tulla. Nädala kokkuvõtteid tuli muidu ikka iga nädalalõpp või esmaspäeviti aga nüüd kui peale tööd koju jõuan, käin läpakast kaarega mööda. Terve päev saab arvuti taga istutud, õhtul pole enam isu ja viitsimist.

Tööst veel nii palju, et 4.mail läheb kolleeg puhkusele ja jään kaheks nädalaks üksi. Alguses ma eriti ei muretsenud, kui ta küsis, kas ma olen valmis üksi jääma. Nüüd, mida lähemale see aeg jõuab, hakkab juba natuke värin sisse tulema :D Aga nagu ta ise ütleski, et asjad, mida ma ei oska, tõstan kõrvale. Praegu ei ole väga hullult tööd olnud aga kindlasti, nii nagu alati, kui ma üksi jään, tuleb paksult tööd (ma muidugi loodan, et mitte) :D Reedel, kui ma kauem lõunal olin, siis käis meie kabinetist neli inimest oma asju ajamas, tavaliselt käib nädala jooksul nii palju rahvast :D Mul on veel palju-palju õppida.

Aga jah, E-R töötamine sakib. Nädalavahetus on lihtsalt nii lühike. Täna ongi juba pühapäev ja peas kummitab homme tööle, homme tööle :(

Võtsime lõpuks ette ka vannitoa remontimise. Tanel sai edukalt ise hakkama plaatide maha peksmisega aga kuna me oleme laisad ja ega me ei oska ka, otsisime kedagi, kes teeks eeltöö ja plaatimise. Käis üks mees, pakkus 300-400€, käis teine, pakkus 600€ ja kolmas 360-400€. Ehmatav. Meie vannituba on nii pisitilluke, et mulle ei mahu pähe need numbrid. Too esimene on Taneli peretuttav, nii et tema osutus valitavaks. Mina veel ise mõtlesin, et noh, kui 200€ küsitakse, hea küll, olen nõus. Muidugi see mees, kes 600€ küsis, bitch, please.

Tanel pani lõpuks müüki oma rattaplönni, millega ta pole kaks aastat sõitnud. Hetkel on isegi üks huviline, kes on nõus ära ostma aga seda alles mai alguses. Selliste peale ei saa lootma jääda, vahepeal hüppab äkki alt ära...loodame siiski, et mitte. Tanel pani ratta 350€ eest müüki aga lasi 50€ alla hinda. Minu jaoks suhteliselt ulmeline, et mingi BMX ratta eest saab nii palju pappi :D Jube hea oleks ikka, kui saaks sellest lahti, siis saaks vannitoa remondi suurema osa kinni maksta selle rahaga :D

Laupäeval sai mu baby sister 13! Läksin enne lõunat majja, aitasin koristada. Kell üks tulid mamma, papa ja kell kaks Elle sõbrannad. Neile ma olin mõelnud kaks mängu. Laulude äraarvamise ja ühe viktoriini. Kusjuures ühele küsimusele ei vastanud mitte keegi õigesti :D 

Millist mängu on Google Plays enim Android telefoni tõmmatud?

a) Don't touch the spikes 

b) Angry Birds 

c) Flappy Bird

Tüdrukud vastasid kas a või c aga mitte keegi ei valinud varianti b. 

Kui pidu läbi oli, vaatasime kolmekesi minu vanu videosid YouTube ja fotoalbumeid.

Täna käisime Elle sünnat veel isa majas pidamas, peale seda käisin õega Põhjakeskuses, viisin ta koju ja läksime Taneli vanaema juurde. Saime temalt igast nänni, mida ta enam ei kasuta ja kõik olid karpides ja kasutamata. Kaks vaasi, kuus kasutamata Luminarci magustoidu kaussi, joogikannu ja kuus klaasi, mis olid komplektina, teekannukese, kus sees on sõel ja üks klaasist kauss.

Ahsoo, Põhjaka loomapoes oli tööle võetud uus müüja ja appi, kui tüütu ta oli. Seal poes on alati kombeks, et müüjad tulevad sulle selga ja hakkavad abi pakkuma. Ma saan aru, et see on nende kohustus aga ma käin seal poes nii tihti, et ma arvan, nad juba teavad mind nägupidi ja ma oskan valida endale loomadele asju. Täna otsustasin, et ostan hamstrile jooksupalli. Uus müüja tuli küsima, et mida osta tahan ja et kas mul on vaja hamstrile näksimist või äkki süüa? Ütlesin, et ei, ma just käisin eile siin poes ja ostsin loomadele süüa. Ma jäin veel vaatama asju seal samal riiulil ja see müüja lihtsalt seisis mu kõrval ja passis, awkward much? Tanel helistas ja ma vaatasin veel natuke ringi, see sama müüja keset poodi tuleb küsima, et "Kas te ostate selle ära". Äkki sa ootad kuni ma olen poes oma vaatamised ära vaadanud ja kassaletini jõuan? Vaatasime õega veel koerte krõbuskeid ja ta tuleb jälle, et "Kas teil kliendikaart on?". Reaalselt, äkki sa lased mul asjad ära vaadata ja maksma tulla? Pärast ma mõtlesin, et miks ma talle lihtsalt ei öelnud, et vabandust, te olete ebameeldivalt pealetükkiv. Teistele müüjatele ma olen öelnud, et ei ma ei vaja abi ja siis nad on oma asjadega edasi toimetanud. Aga see müüja oli lihtsalt ebaviisakas. Järgmine kord ütlen ma talle küll, et kuule, ma saan ise hakkama. :D

Uuh, nüüd lebotsen enne homset tööpäeva, proovin, kuidas hamstrile pall meeldib ja nunnutan merisigu.

xoxo,

musticas

Pühapäev 19.04.15 maal, Viru-Jaagupis

xoxo,

musticas

Meenutusi eelmisest suvest

Teate, raadiost tuli tööjuurest parasjagu Kieza - Hideaway (oeh, kuidas ma vihkasin seda laulu, sest seda lasti nii palju!) ja mõtetesse puges eelmise aasta suve töökoht Mändjala mändide all. Kui hea ja mõnus seal tegelikult oli. Suve lõpus, kui olin seal kolm ja pool kuud töötanud, siis ma ütlesin kõigile, et vot, mina enam teenindaja ametit mitte kunagi ei pea! Kuigi ma kirusin neid inimesi, kes seal käisid, eriti halvad mälestused on Mändajala Jaanitulelt ja Saarema Rannapeo ajast, mil purjus ja pohmas rahvast oli nii palju. Siiski kipub mõtetesse tulema hommikune kergelt jahe Mändjala, kastese muruga, see veidi kõle baar külma kivi põrandaga. Vahel olid palavad päiksepaistelised päevad, teine kord pilvised ja vihmased ilmad...sellegi poolest oli igal pool mõnus, värske suvine mereäärne õhk. Me saime seal vahetuste ajal ööbida, süüa ja ujumas käia peale tööd. Mändjalas oli terve suve jooksul kõige soojem merevesi. Tegelikult oli see mõnus töökoht ja palk oli väga hea teenindaja kohta. Näiteks juuni kuus, kus mu töökaaslane käis veel koolipraktikal ja tööl käis ainult nädalavahetuselt, oli mu kuupalk koos jaanitule peo preemiaga pea 800€. Kujutate ette? :D Kõige toredam oli muidugi see, et ka Tanel sai sinna tööle, tema oli maa-ala korrashoidja. Aeg-ajalt sai ka ülemuste ja töökaaslastega istutud, vabadel päevadel Kuressaares ringi konnatud. Kõik on kohe palju ilusam ja mõnusam, kui on soe ja päikseline...

Tööl pidi kandma kollast Mändjala särki, mis mulle üldse ei meeldinud! Esiteks see oli kollane ja teiseks krae soonis rämedalt kaela. Peale paari tööpäeva ma lõpetasin selle kandmise :D

Värvisin vene halli toonivšampooniga juukseid, lootsin pissikollasest lahti saada aga sain sinakad juuksed :D Kämpingu baari vetsu reidikas ka.

Suure Mere ääres. Lapsena sai alati vanaema-vanaisaga seal ujumas käidud, nüüd on seal pillirood nii kõrgeks ja läbimatuks kasvanud.

Juuli ja augusti alguses käisime mandril ka! Sõit Rakverre ja praamil.

Tallinnas sai shoppamas käidud, korralikult kulutasin raha riietele.

Siin üks loll pilt :D Tehtud peale Saaremaa Rannapidu. Ilmselgelt olid ajud juba pehmed :D Tol õhtul me lollitasime Taneliga täiega, sest meil oli selline kergendus, et lõpuks sai see triangel läbi ja saab puhata!!!

Ja mõned instapildid ka!

Minu sünnipäeval, 14. juunil, tuli familia Mändjalga, käisime Kuressaare Lossis ja õhtu veetsime Mändajala kämpingute vahel.

 Rakverre jälle, sadamas väike selfie kallaga.

Sannuga kaluritepäeval, tema kuti vanaema elab minu vanaemaga samas külas :D Nii, et me elasime vahepeal suvel samas külakeses aga sellegipoolest nägime harva üksteist.

Merepäevadel

Ja viimase tööpäeva outfit augusti lõpus :D

Põhilaulud, mida alati kuulsime ja mida uuesti kuulates tulevad kohe igasugused mõtted seoses eelmise suvega.

Oli üks tore aeg, sai palju inimesi näha, meil oli oma draama isegi suve lõpus, kaks töökaaslast läksid karvupidi kokku :D Kokkuvõttes ikkagi on positiivsed mälestused ülekaalus, kuigi aeg-ajalt puutsin kokku ka ebameeldivate inimestega. Aga jah, võin öelda, et see oli üks parimaid perioode mu elus, kuigi ma seda siis ei arvanud. Kõik oli kuidagi nii palju muretum ja kergem.

xoxo,

musticas

Riietest ja sellest kuidas nad mind kurvaks teevad

Mind oli juba hinges tükk aega närinud fakt, et mul on kõik jalanõud juustudeks kantud, riided auklikud, topilised, plekilised, kulunud. Tagatipuks ei olnud mul ühtegi paari terveid retuuse ega tavalist musta seelikut. Need on kaks eset, mis peavad mul kapis olema.
Olin laupäeval ema juures ja nad hakkasid just õega minema Põhjakeskusesse. Kuna Ellel on juba jalanumber sama suur, kui mu emal (nr 41), siis nad saavad omavahel jalanõusid vahetada. Mul tuli räme masekas mõeldes, et mul pole üldse terveid ja korralikke kingi. Ema kutsus mind kaasa Põhjakasse aga mul olid juuksed rasvased ja polnud vahetusriideid (me olime enne hoovis oksi murdnud ja mul olid suvalised koduriided seljas). Vaatasin ta ilusat kevadmantlit ja kurvastasin jälle, sest mina ju unustasin enda ühe ning ainsa räsitud mantli Riia bussi sügisel. Selle peale läks meel veel rohkem kurvaks. Lihtsalt selline vaese roti tunne tuli peale. Jaa, kindlasti on keegi kellel on hullem ja kehvem olukord aga...jah.  Nooremana mind üldse selline asi ei kõigutanud, käisin oma räsitud riietega ja mul oli täitsa ükskõik. Aga noh, eks sellised asjad tulevadki vanusega...nagu ka see, et ma ei saanud paar aastat tagasi aru, misjaoks on vaja riideid triikida :D Mul oli lihtsalt ükskõik, kui riided olid kortsus.
Panin selle peale paar pisarat maha ja hiljem, kui ema õega koju tuli, oli ta mulle ühe ilusa pluuse ja retuusid ostnud. Oi, jah. Tahaks lihtsalt, et mul oleks mille vahel valida. Praegu on nii, et mul ongi üks paar baleriinasid millega ma käin peol/tööl/niisama linnas. Ja siis ühel hetkel nad ongi nii katki, ära kantud ja koledad ning siis ma ei raatsi veel neid ära ka visata.
Rahakotis puhub tuul...Oma esimese palga panen küll garderoobi alla kinni, häbi on tööl käia nende riiete ja jalanõudega, mis mul on! Ja ma ei ole selline inimene, kes vaatab, et "Oh, tal on firmariided, tahan kaaa".  Ma lihtsalt tahan, et mul oleks valikut, mitte nii, et mul on üks kleit, üks seelik, üks pluuse ja üks paar jalanõusid ja siis ma kannan nad lihtsalt nii ribadeks. Mul on peas kinni ka see, et ma ei raatsi ja ei raatsi. Ma panustan pigem kvantiteedile, kui kvaliteedile.

Mul oleks vaja:

* veel ühte (või isegi rohkem) paari retuuse, juhul kui üks paar on pesus

* mustad paksu tallaga ketsid (mitte neid odavaid 7€, millel tald kulub suhteliselt ruttu ära)

* must tavaline kleit, mis sobib nii tööle kui peole

* musta värvi käekotti keskmises suuruses (selline, mis võtta käevangu)

* musta ja valget maikat

* väikse kontsaga baleriinad (siis ei hakka baleriinade tagumised otsad vastu maad lohisema)

* õhukesed sokid

* sügis/kevadmantel

Mul võiks olla:

* üks värviline kardigan

* üks pikk kardigan, nii põlvedeni

* värvilised tennised

* slip-on papud

* musta värvi suur ja lai kübar

* madala kontsaga kingad (maksimum 7cm'ise kontsaga)

Kindlasti on veel neid asju, mida ma vajan enda garderoobi aga lihtsalt praegu ei meenu. Mul on tegelikult nii palju basic riideesemeid puudu garderoobist. Vähe sellest, et ma olen igavene ihnur, mis puudutab riiete peale raha kulutamist (Näiteks, kui pluus maksab 15€, mõtlen ma, et soodukaga saaks NewYorkerist sama raha eest 3 pluusi. Aga kvaliteet pole ju sama!!!), ja kuna ma kuulun veel Plus Size'i alla, siis on sobivate riiete leidmine raskendatud või ma ei oska õigetes poodides käia. 

Laupäeval sain ma Inna ja Sandraga kokku, nad lohtuasid mind, et nemadki on end nii tundnud aga nemad saavad vähemalt poes valida. Eks ma ise süüdi olen. Loodetavasti nüüd ma siis suudan oma garderoobi täiendada ja pean loobuma riietest, mille kandmised on kantud :D

Pühapäeval käisin ma nendega Tallinnas poodides ja ostsin endale ühe seeliku ning pluuse. Enne seda ma enam ei mäletagi, millal ma viimati riideid ostmas käisin. Kuna ma peaaegu endale kunagi midagi ei leia, siis mul ei olegi tahtmist riidepoodides käia...

Oeh, kohe kergem hakkas, kui sain selle kirja pandud ja ennast välja elada!

xoxo,

musticas

Too busy, too tired, too lazy

Ma ei jõudnudki eelmise nädala kokkuvõtet kirjutada, kuigi ma tahtsin näidata enda Hulja kaltsuka shopingu saaki, tööst veel natuke jahuda, rääkida Baby Benjamini õnnetusest ja ta ühe hamba kaotusest, väikesest masemomendist, Inna ja Sannuga Tallinnas poodlemisest. Vähemalt ELS'i kõne suutsin kirja panna. 

Peale tööpäeva, kui terve päev juba arvutis on istutud, siis ei taha kodus läpakas surfamisest midagi kuuldagiii. Kell üheksa sätime me Taneliga end voodise ja hiljemalt kell kümme ma olen juba sügavas unes :D Ma ausalt ei mäleta, millal ma nii vara magama läksin viimati. Lasteaias või algklasside alguses ehk. 

Tanelil on praegu puhkus, see tähendab seda, et loodetavasti siis peagi saab vannitoa remonditud. Siis on vaja ju veel köögimööbel ükskord kööki saada ja...

Mul on ka hunnik pilte, mida ma olen blogi jaoks teinud aga lihtsalt pole olnud hetke, et neid läbi vaadata, timmida ja üles laadida.

Aga jah, ma siis teen veel tunnikese aega parajaks siin tööl.

xoxo,

musticas

Kõne ELS'ilt

Mäletate, kui ma kirjutasin Rakvere Põhjakeskuse Zooplaneti loomade olukorrast selles postituses? Üleeile, kui Taneliga Hulja kaltsukas nõusid vahtisime, helistas võõras number. Mul hakkab alati peas sada mõtet jooksma, et kes see küll olla võib. Helistajaks oli naine Eesti Loomakaitse Seltsist. Ta andis mulle lihtsalt teada, mis siis minu kaebusest sai. Minu kiri edastati Rakvere Veterinaar- ja Toiduametile, kellel on volitused teha hoiatusi ja trahve. Zooplanetis käidi puure mõõtmas ja tuli välja, et pea kõik puurid olid ülerahvastatud. Vot. Veel ütles ta, et teiste linnade Zooplaneti poodide kohta on kaebusi tulnud aga Rakvere oma kohta mitte. Seega, kui te märkate loomapoodides, et puuris on tõesti liiga palju loomi või pidamistingimused on kehvad, ärge kartke kirjutada ELS'ile.

xoxo,

musticas

Nädala kokkuvõte 30.03-05.04.2015: Esimene tööpäev, hamstri surm, trip Viljandisse ja kassiteraapia

Nädal algas vaikselt, kuid mida lõpu poole, seda tihedamaks päevad muutusid :D

Teisipäeval käisin küünehoolduses, et kolmapäeval esimese tööpäeva puhul oleksid küüned korras. Kätte saabuski siis lõpuks esimene tööpäev üle pika aja. Algselt lubati tööle võtta 16.märtsil aga mingitel põhjustel lükati seda edasi. See selleks. Kabinetikaaslane hakkas siis usinalt mind õpetama, kuidas kasutada andmebaasi. Igavene jama oli sellega, sest minu arvuti pani koguaeg näkku ja viskas koguaeg kirja, et "e-post ei ole kehtiv" ja seetõttu jäi protokollide sisestamine poolikuks. Pidime siis hakkama saama tema arvuti taha kahekesi. Töö iseenesest on okei, lihtsalt ma ei oska veel täpselt igat klõpsu õigesti teha ja pean pidevalt üle küsima, sest vigu ei tohi teha. Teisel päeval ma juba klõpsisin ja parandasin midagi liiga palju...Aga vähemalt Rakvere jaoskonnas on see hea, et maja peal on tuttavaid. Pole nii, et olen täiesti võõras keskkonnas, kus ei oska orienteeruda ja vastu tulevad ainult võõrad.

Kolmapäeval peale tööpäeva läksin Taneliga Alberti ja Triibuga loomaarstile. Albertiga oli kõik korras, kuid samal õhtul läks Triibu teise ilma :( Rohkem kirjutasin sellest siin. Matsin ta õega ema hoovi.

Neljapäev oli samuti tööpäev, sain varem ära, sest töökaaslane pidi omi asju ka sisestama. Reede oli punane püha ehk vabaaa! Esimene töönädal oli küll pikk :D Reedel käisin emaga linna peal vanatädile kinki otsimas ja ostmas. Tavaliselt mulle meeldib poodides ringi kooserdada, võin seista riiulite ees, lugeda šampooni pudeleid...aga kaks tundi Põhjakeskuses, pool tunid Bauhofis lillepottide riiuli ees ja pool tundi Apelsinis...lõpuks oli mul kopp ees. Põhjakast ostsin loomadele foodsi, Diivaniparadiisist sain ma meie magamistuppa supersoodsalt üliilusad laualambid öökappidele (kui me need kunagi muretseme, seni on lambid aknalaual). Algselt maksis üks laualamp 39€, allahinnatuna oli 9€ tükk. Ma ei saanud mitte mingi juhul neid poodi jätta. Tükk aega tagasi käisin seal lampe tšekkimas aga siis neid valgeid ei olnud, sama hinnaga oli ainult mingisugused kakarohelised laualambid.  Apelsinist ostsin samuti magamistuppa nagi, just sellise nagu olin otsinud + ühe eurose suure terava noa. Vanatädile saime kah hea kingipaki kokku.

Laupäeval algas sõit koos mamma ja Taneliga Viljandimaale. Sõidu kohta ainult üks sõna - tüütu! Vanatädi juures oli palju rahvast, ma pean tunnistama, et mul ei olnud kõikide nimedki selged. Kõik panid napsu hullumoodi, ma jõin neli viinakoksi ära ja rohkem ma ei tahtnud. Vanatädi elab kolmetoalises korteris aga pidu käis ühetoalises vastaskorteris, mis kuulus, nagu ma õigesti aru sain, tema ühele tütrele. Pidu algas meil enne kolme ja kaheksa aeg õhtul ma tundsin, et ma olen vässukas ja tahaks teleka ees lebos olla. Mina ja Tanel pidimegi ööseks minema ühtede sugulaste juurde majja. Aga sinna minek venis poolteist tundi, kuidagi ei saanud rahvast liikuma. Lõpuks saime siis sinna mindud ja oiii, kui palju kiisusid seal oli!!! No, muidugi paar veidrat asja märkasin ma ka aga ma ei peatu sellel. Igastahes - need kiskad. Super armsad pugejad. 

Triibuline oli ülipisike ja ülikerge, suuruselt nagu nelja kuune kassipoeg, kuigi tegelikult oli ta juba aastane. Must oli tiba suurem aga ka siiski kassipoja mõõtu. 

Kõige sõbralikum, suurem ja raskem oli vot see valge kass. Tema ronis sülle ja poseeris :D Tanel ütles, et sellel kassil on selline nägu, et ta on kas "Aww yiss, I'm so high" või "Bitch, what are you doing" :D Aga neil kassidel oli kõrvade otsas sellised tutikesed, nagu ilvestel. Teisel pildil ongi näha kuidas ta Taneli põlvel istus ja poseeris. 

Üks kass kondas veel maja peal ringi, kolm tükki olid õuekiisud. Ühte nägime akna taga istumas öökulli silmadega. Kui ma nüüd mõtlen, siis kas ma tahaks endale nii palju kasse? Oleneb...elaksin ma näiteks Saaremaal, kus on suur maja suure hooviga, siis ilmselt ma peaksin igasuguseid loomi, ka lambaid ja kanu näiteks :D Aga korteris või linnas asuvas majas? Pigem mitte. Maal saavad nad ringi joosta, vähem on ohtu, et keegi nad endale lambist võtab või et nad jäävad auto alla. Ma loodan, et kunagi tulevikus me Taneliga oleme nii rikkurid, et saame lubada elamist hiiglaslikus majas Saaremaa põhimõtteliselt väljasurnud külakeses.

Ma arvan, et kell üksteist me juba magasime, kuigi teistes tubades elu kees, mõlemad sugulased jutustasid oma kuttidega. Üks neist tahtis minuga veel pidu edasi panna peale vanatädi juurest ära tulekut aga mõte sellest, et mul on järgmine päev pohmakas - no thanks.  Nüüd, kui ma mõtlen nädalavahetuse peale, siis pean tõdema, et uskumatu, kuidas aeg muudab inimesi - kolm aastat tagasi oleks ma ilmselt varahommikuni istunud ja sugulastega joonud. Selle asemel nüüd ma valisin välja puhkamise ja pohmaka vaba päeva. :D Samuti sain ma aru, kui vedanud on mul Taneliga. 

Aga mis ma sugulaste majast vedelemast leidsin! Täpselt see, mida mul hamstripoisile vaja oli - puur, millel ei olnud alumist plastik osa. Selle sebisin kohe endale ja nüüd hamstril on ka põnevam elu suuremas puuris. Kindlasti mõni mõtleb, et mida ma teen ainult ühe puuri osaga :D Arvatavasti lähitulevikus teen väikse tutvustuse enda loomade puuridest, selleks ajaks loodan, et zooplus'i lehelt on mu tellimus ka tulnud. 

Lisaks ühe sugulase naine töötab kuskil patjade, tekkide tootmistehases ja ta andis meile kaasa neli patja ning teki! Oi, kui mõnus oli padjameres magada...

Nädala viimasel päeval sõitsime siis tagasi Rakvere poole. Kasutasime telefoni navigatsiooni, et mamma viia otse koju, Viljandimaalt Viru-Jaagupisse. Seiklesime kuskil kruusateedel ja sõitsime läbi aukude :D Lõpuks jõudsime ikkagi õigesse kohta ja tagasisõit kestis vähem, kui minek. Õnneks! Aga jah, ma ikka ei ole pikkade sõitude fänn.

Kodus tegime munadepüha puhul üksteisele Kinderi munade otsimist :D Mina peitsin kaks muna Tanelile otsimiseks ja tema mulle.  Ühe peitsin soki sisse ja ta jumala ärritus, et "kuum" koht aga ei leia muna üles oma sokisahtlist. Lebotasime, vaatasime netist American Dad'i ja koristasin rõdu ära.

Pühapäeva õhtune vaade meie korteri rõdult.

Kokkuvõteks võin öelda, et see oli üks sisukas nädal üle pika aja! Nädalavahetusel muidugi ilm sakkis aga nüüd on ilmad jälle ilusad ja kevadetunne on täiega sees!

 xoxo,

musticas