Belgia pistes märkmikud

Kes mäletab, siis ühes postituses rääkisin, et käisin emaga ühel koolitusel märkimuid tegemas. Täitsa ise, täiesti nullist. Kodus oleme mõned ka iseseisvalt valmis teinud. Ühe sain täitsa valmis ja tegin õpetuse järgi. Teised kaks tegin lihtsamad, kahekaanelisd, ilma magnetita ja hetkel ootavad nad, juba tegelikult mõnda aega, lõpetamist.

Põhjused, miks ma lõpuks trenni läksin

Ma tegelikult ei rääkinudki teile, miks ja mis mind ajendas trennis käima...Ausalt öeldes, ma olen püsimatu inimene ja rutiini elada ning seda järgida on minu jaoks raske. Juba praegugi, peale esimest nädalat, olen tundnud, et motivatsioon on juba kadunud. Ma ehk ootan ja loodan liiga kiiresti tulemusi. Kuid fakt on see, et kui ma tõesti tahan jõuda punkti oma kehaga, kus ma olen õnnelik, siis mul läheb kindlasti selleks vaja vähemalt aasta intensiivset ja konstantset trenni. 

Paljud topivad Instagrammi ja Tumblrisse igasuguseid trenni motivatsiooni pilte. Mina ei ole kummastki motivatsiooni saanud...Blogipostituste reklaamimise grupis Facebookis paljud kirjutavad tervislikudest eluviisidest ja oma trennidest. Ma ütlen ausalt, et need mind väga ei tõmba ja ei huvita. On ainult üks blogi, mis mulle neist tõsiselt silma jäi ja mida ma siiani huviga loen, räägin Laura Tartus blogist. 

Paljud käivad trennis, sest nad on ennast käest lasknud, tahavad enda endist vormi tagasi või lihtsalt paar numbrit väiksemaks. Aga ma ei tea, mis tunne on üldse olla peenike, sale...minna poodi ja vaevata leida riideid, lihtsalt võtta ükskõik milline hilp ja leida endale sobiv number. Nii kaua, kui ma mäletan on minu riiete ees alati olnud X. Mida aeg edasi, seda rohkem neid on ette tulnud. Riietega muidu üldises mõttes probleeme pole, ma leian endale küll vägevaid hilpe. Aga ma tunnen end neis ebamugavalt....nagu vorst kiles. 

Üks asi, mis mulle ükskord suht hinge läks aga ma pole kunagi kellegile rääkinud...ma olen eluaeg paks olnud. Ma tean seda. Kui mind kooli noriti või tänaval karjuti "PAKS!!!" siis ausalt öeldes, see ei puudutanud mind. Ma teadsin seda :D Nagu homodele karjutakse "PEDE!". Aga nad ongi ju peded, just nagu mina olen paks. Need mõlemad ei ole komplimendid ja on mõeldud solvanguna aga milleks solvuda, see on ju tõsiasi! 

Praegune elukaaslane, kellega ma koos olen - sain temaga tuttavaks üldse läbi tema sõbra, kes mulle kunagi ammu meeldis. Me saime väga hästi läbi ja kõik oli kena. Kuni ühel hetkel ta lihtsalt ignoreeris mind. Ma olin suht vihane, et lihtsalt lambist lõpetab suhtlemise ära. Ja teate, milles asi oli :D? Tema sõbrad norisid teda, et ta minuga nii hästi läbi saab ja ta lõpetas minuga suhtlemise, sest fuh, ma olen nii paks. :) Vot, sellised on mõned kutid. Aga ongi hea, et nii läks. Tema kaotus ja minu võit, sain endale palju normaalsema, toredama, parema ja mõistlikuma kaaslase :)

Seoses kaaslasega - ma tahan olla ilus tema kõrval. Ma ei taha olla veerev kakuke, vaid naiselik ja kena. Et ma tunneksin ilusana tema käevangus. Ma mõtlen praegu, kuidas ta üldse julgeb minuga kuskile minna!?

Üleüldises mõttes - raske on paks olla. Mõnikord on hirm, et kuskile istudes või astudes läheb ese katki...trepist üles minek võtab ähkima...enamus riided on liialt ümber ja ebamugavad....

Eile õhtul tulid veel sellised mõtted ja mida muud ikka koolis teha, kui blogipostitust kirjutada...Edu mulle!

xoxo,

musticas

MA HAKKASIN TRENNIS KÄIMA!

Jah, nii see on. Eelnevates postitustes olen ma väga vähe oma kaalust rääkinud, kuid kes mind päris elus näinud on, teavad, et ma olen kõvasti ülekaaluuline. Sandra taga utsitamisel suutsin oma sendid ja tahtejõu kokku kraapida ning alustada koos temaga trennides käimist. Ostsime koos kuukaardid Siriuse Sprodiklubisse. Kirjutan siis veidi oma läbielamistest :D

Esimene trenn kuhu me eelmisel kolmapäeval koos läksime oli Easy Spin. Spinning algajatele. Sounds easy. Aga ei olnud! Esiteks, ma ei mäleta millal ma viimati intensiivselt trenni üldse tegin. Kunagi vist mai kuus käisin rattaga neli korda sõitmas. Igastahes, see selleks....ülekaalulisusega kaasneb mul ka hiiglaslik ahter. Ja no, need istmed spinningratastel!!! Isegi Sandral hakkas see iste kannikale ja tema oma on ikka TÜKK MAAD väiksem, kui minul :D Piinlesin siis sellel istmel ja mõtlesin, et enam hullemaks minna ei saa. Aga sai....nimelt, ma ei tea kas asi on mu tossudes või lihtsalt alguse värk aga jalatallad hakkasid valutama. Ebamugavuste tõttu tõusin kaks korda ka toolilt maha, sest ma vajasin sirutust. Vahepeal olid "mäkketõusud", nende ajal pidi rattal püsti olema. Ma ütlen ausalt - ma ei suutnud. Ma lihtsalt ootasin, millal see ükskord läbi saab...See oli esimene ja kõige raskem trenn. Täna käisin ma taas Sannuga selles trennis, sain seekord rattale, millel oli vähem laiem iste. Ma suutsin isegi enamus ajast "mäkketõusu" harjutusi kaasa ka teha :D ! Success!  

Eelmisel nädal:

Teisipäeval 21.10 Easy Spin

Neljapäeval 23.10 Easy Step, Body Pilates (väga ei fänna seda viimast)

See nädal:

Esmaspäev 27.10 Circuit

Teisipäev 28.10 Easy Spin

Kolmapäev 29.10 Toning (minek küsimärgi all)

Neljapäev 30.10 Easy Step

Reede 31.10 Spin 45

Esmaspäevane Circuit meeldis mulle väga, palju erinevaid harjutusi, hantlitega, kettaga, lindiga ja matil. Aga võttis julmalt reie siselihased läbi. Üldiselt praegu kõik trennid on normaalsed ja treenerid on ka mõnusad. Kõige vähem meeldib mulle ilmselt Body Pilates...kuidagi lamp. :D 

Üldiselt me üritame võimalikult palju erinevates trennides käia. Kohtade peale on muidugi hull rebimine. Kolmapäeviti tuleb järgmise nädala kava välja ja õhtuks on üldiselt trennid täis, mõndades üksikutes paar kohta veel jääb. 

Aga jah, ei jõua ära oodata, millal tulemusi juba näha/tunda saab :)

xoxo,

musticas

Loomingulised toimetused

Eelmisel nädalal käisin Rakvere Galerii sügisnäituse avamisel, kus oli ka ema kaks maali. Ega ma väga vaimustuses sinna minekust ei olnud aga ega emagi üksi sinna minna tahtnud :D Mäletan, et ükskord pidime koos kunstikooli grupiga sinna minema ja see oli lihtsalt megaawkward. Seal on koos igasugused sulelised, aga mitte ühtegi tuttavat...(enamused on sellised 40+ vanuses). Virumaa Teataja fotograaf oli igastahes meie juuksevärvidest vaimustuses, saime lehte ja Galerii postrile ka, jee. Selle eest, et mamps oma maalid näitusele viis, sai ta musta lina alt endale kingituse pimesi valida. Tema valikuks sai pomelo (sain endale selle, aga kahjuks see oli täiesti toores ja kibe). Juba näituse üsna alguses jäi meile üks portree silma. Vaatasin, et nii Sannu moodi...natukese aja pärast ütleb sama ka ema, et kuule see on jumala Sannu moodi. Läheb veel veidi aega mööda, on ta täiesti kindel, et see ongi Sandra. Mida enam ma seda portreed vaatasin, seda enam hakkasin ma ka mõtlema, et see ongi tema. Pilt oli jäädvustatud veel sellises poosis, mis ärgatas mu mälusopis mingi mälestuse samasugusest fotost kuskil interneti avarustes...Pool tunnikest hiljem tuli  kunstikas kohale ka mu õde...ka tema ütles peagi, et nii Sandra moodi...Hiljem tuligi välja, et oligi Sandra :D Pildi autor oli kunagi Sandralt luba palunud, kas võib teda joonistada. Ja nüüd ta ripub Rakvere Galeriis. Jumala vinge!

Täna käisin emaga Haljalas meisterdamiskoolitusel. Algselt pidi minema ta koos mu noorema õega, aga too läks klassiõe sünnipäevale ja kuna nimi oli juba kirjas, siis läksin ma lihtsalt tema asemel. Ma tean, et nad käivad koguaeg sellistel üritustel ja ma pole kunagi kaasa tahtnud minna, aga no, tänane oli ikka vinge! Me olime Haljalas meisterdamas kokku neli tundi, tõsiselt vägev oli. Vahepeal läks natuke raskeks, üksi ei oleks never ever juhendaja abita hakkama saanud. Kõige lõbusam osa oli muidugi kaunistamine. Juhendaja oli välja printinud igasuguseid erinevaid pilte, lauseid, oli võimalik kasutada pitsei, kivikesi....igastahes, valikut oli!

Juhendaja tehtud näidis, Siit saate ka aimu, millise tegumoega märkmik avades on.

Alustasime täiesti nullist. Meile oli ettelõigatud kartongist tükid, millest meie märkmik siis kujunema hakkas. 

 Ema, ta sõbranna ja minu märkmik

 Üks pisike nokitsemistöö progressis...

xoxo,

musticas

Kas see päriselt toimib?! vol.1

Otsustasin alustada uue seeriaga, kus üritan selgust saada, kas Hiina imetooted ka tegelikult toimivad. 

Esimeses postituses räägin ma teile hambavalgenduspliiatsist. Ma arvan, et mitmedki naised on unistanud hammastevalgendamisest. Ilmselt paljud on kuulnud sellest, see on üks lihtsamaid, mugavamaid ja soodsamaid viise hammastevalgendamiseks. See kõlas nii hästi, et ma otsustasin endalegi ühe Aliexpressist tellida.  Aga kas see ka päriselt toimib?

Kõigepealt - pakendil oli väga minimaalselt kirjas kuidas kasutada. Seal oli kirjas, et ülemist otsa tuleb keerata ja siis hakkab geeli tulema. Ma muudkui keerasin ja keerasin ja midagi ei juhtunud. Kui ma lõpuks mitukümmend ringi olin teinud, siis märkasin, et harjakeste vahelt hakkas geeli tulema.

Kuidas kasutada: 

Esiteks, tuleb hambad ilast täiesti puhtaks teha, siis kanna oma eesmistele hammastele geeli. Oota ning veidi aja pärast pese hambaharjaga hambad üle. Soovitatavalt võiks võtta selleks protseduuriks teise hambaharja, mitte kasutada oma igapäevast. Nagu mina olen aru saanud, siis mida kauem sa seda hammastel hoiad, seda tugevam mõju.

Esimese korraga muidugi pole vahet märgata. Kuid ma võin öelda, olles kasutanud seda pea terve suvi, kui sa oled järjekindel, peseda hambaid hommikul JA õhtul, ning kasutad pliiatsit VÄHEMALT kord päevas, märkad sa erinevust. Mina näiteks hoidsin seda enda hammastel sel ajal, kui ma end meikisin. 

+  väike, näeb kena välja, kerge kasutada

-  kui igemetele läheb, hakkab kipitama (sellega harjub mingi aja pärast ära), suhu sattudes on väga mõru maitsega

Hetkel lehitsen Aliexpressi lehel ning mõtlen, mida tellida järgmiseks katsetamiseks. 

Jään ootama Teie kommentaare, mida te sooviksite, et ma testiksin.

xoxo,

musticas

♡ Pinkspiration ♡

Meie esimene reis - Riia

Pea kuu aega tagasi käisime bussiga nädalavahetuseks Riias. Kõik oli fun ja tore, aga ausalt öeldes erineb Riia ikka väga vähe Eestist. :D Midagi supererilist seal vaadata ei olnud.

Üldiselt see trip oli selline üsnagi suvaline käik. Läksime ja tulime tagasi bussiga (üks ots sõitu ketis 4h) ja ööbisime hostelis, mis oli päris kena aga kuuendal korrusel ja LIFTITA majas!!! Ühisdušširuumidega oli selline lugu seal hostelis, et esiteks ühes neist ei tulnud vett wcpotist ja kui keegi oli kuuma dušši liiga kaua võtnud, siis teised pidid külma veega leppima :) Peale pikka sõitu tahtsingi käbe dušši all käia enne linna minekut ja noh, keegi oligi vee ära kasutanud.

Esimesel õhutul me käisime kesklinnas "shoppamas". Poed on põhimõtteliset samad, mis Eestiski, niiet midagi väga osta ei olnud. Hinnad olid ka samad, kuigi salamisi lootsin, et äkki on veidi odavam, kui siin. Kokku terve reisi vältel ostsin mustad retuusid ja seeliku, kaks pluusi Humanast ja kärtsroosad kodulühkarid.

Yves Rocher'i poeakna juures poseerimas, täpselt hosteli kõrval :P

 Kuskil kesklinnas

Muziga pargis, mis meie hosteli lähedal oli. 

(Pargid, kusjuures Riia linnas olid kõik imeilusad. Niidetud muruga, pinkidega, suuremates olid purskaevud)

Seljataha jääb vanalinn

Hosteli trepikas

Teisel päeval me kõmpisime kuus tundi mööda Riiat ringi. Kaart oli koguaeg näpus. Ühel hetkel olime vanalinnast välja jalutanud, kuskile suure tänava äärde, kus kõrval jooksis Daugava jõgi. Avastasin sealt lähedalt Tivoli ja tahtsin niiiii väga vaatama minna, mis seal on. Tanel nagu näha, ei olnud ilmselgelt vaimustuses :D Aga see-eest ostsin talle kannatlikkuse eest suhkruvati, mida ta soovis. Tol päeval oli meil plaanis minna loomaaeda, aga kuna see asus linnast natuke väljas ja me oleksime pidanud trammi kasutama, siis me nagu natuke pelgasime...Ja me olime juba peaaegu terve päeva ringi jalutanud ning lisaks pandi loomaaed kinni juba kell seitse. Seega me leks pidanud suht joostest selle läbi käima, kui me oleks kõike tahtnud näha. Järgmine kord ehk :)

Esimesene päeva õhtu : selfie time Vabadussamba juures

Kirik, mille juures me lollitasime ja tegime veepudeli loopimis pilte :D Kõrval oli jällegi park, mis oli hästi ilus ja väikeste purskkaevudega.

Kuigi me midagi supererilist ei kogenud, siis oli see ikkagi armas ja vahva oma kallimaga aega veeta uues kohas. Sai naerda ja palju erinevates toidukohtades käia. Põhiliselt kuluski meil raha toidule, sest shoppata ei olnud seal väga mõtet. Jään ootama meie uut reisi! Järgmisel korral sooviks kindlasti minna lennukiga ja ööbida hotellis, või vähemalt kohas, kus oleks lift, rohkem privaatsust ja ainult meile kasutamiseks mõeldud vannituba. :D

xoxo,

musticas

Rohaia Kohvik - uus lemmik!

Kui ma alles hiljuti kirjutasin Rakvere Bamboo kohutavast teenindusest ja viimasest rõvedast toidu kogemusest, siis nüüd kirjutan positiivsemalt ühest (vist minu praegune lemmik) armasast toidukohast - Rohuaia Kohvikust. Vastupidiselt Bamboole, mida enam ma seal käin, seda rohkem see mulle on hakanud meeldima. 

Esimest korda sattusin sinna, kui üks sõber kutsus välja ja pani ette, et läheksime sinna. Tookord ma polnud teadlikgi, et selline kohvik eksisteerib. Juba siis jäi silma ilus interjöör aga kuna me võtsime ainult teed ja koogikesi, siis ei osanud toidu suhtes erilist hoiakut võtta. Nüüd alles hiljuti käisin seal ükspäev oma kallimaga. Tema tellis majaburgeri (friikad + kohapeal valmistatud pihv, mitte minigi poe lihaplönn) 4,60€ eest, mina mereannipasta, mille eest käisin välja 3,50€. Mina olin oma pastaga ülirahul! Normaalne hind ja väga maitsev. Sain musuka burgerit ka maitsta ja sinna oli ikka ohtralt värki pandud, sibulat, kurki, peekonit, mõnusalt juustune...igastahes jäime rahule. Koogikesi ja torte müüakse ka seal ja hinnad on väga mõistlikud. 

Eile läksin peale Rakvere galerii sügisnäituse avamist koos oma famiiliaga sinna. Seekord tellisin minna majaburksi, õde pasta, ema ja kasuisa tellisid erinevad praed, suured portsud, ohtra salatiga. Seekord oli hästi meeldiv teenindaja, jättis kõik pähe meelde JA ei unustanud hiljem midagi ära :) 

Ühesõnaga super koht - kena sisekujundus, meeldiv teenindus, taskukohased ja maitsvad toidud.

(pilt on võetud Googlest)

xoxo,

musticas

Teeme telefonile korpuseid!

Lihtne viis, kuidas endale ise meisterdada erinevaid korpuseid, mida võid kasvõi igapäev vahetada.

Esiteks, sul on vaja kindlasti läbipaistvat(!) korpust. Mina tellisin enda oma Aliexpressist kahe euroga.

Prindi välja mõned pildid, mis sulle meeldivad. Minul näiteks polnud hetkel võimalus printerit kasutada, seetõttu otsisin ajakirjadest ja oma paberimajanduse seast mõned huvitavad pildid.

Pane telefoni läbipaistev korpus pildile, et jääks mingisugune arusaam, mis osa kuskile jääb.

Tõmba markeri/pastaka/pliiatsiga jooned ümber korpuse, et teaksid, kuidas välja lõigata.

Peale lõikamist peaksid pildikesed nägema välja sellised.

Lõpptulemused:

Idee andis mulle üldse üks sõbranna, kui ma olin kahevahel, millist korpust Aliexpressist tellida. Siis ütleski ta, et nii oleks ju nutikas teha. Peagi soovis mu õde, et ma telliksin talle ka läbipaistva korpuse Aliexpressist ning nüüd kasutab tema samasugust nippi :)

 xoxo