KELLEGI VANA ON TEISE UUS

Uue iPhone 7 tulekuga hakkasin suve lõpus mõtlema, et läheks ka õunale üle. Aga mitte seitsmele -see ei pakkunud mulle pinget ja noh, ega ma poleks seda endale lubada ka saanud. 6S tundus kõige sümpaatsem oma välimuse ja hinna poolest. Vaatasin erinevatest netipoodidest hindu, jälgisin ka kes mis hinnaga Facebook'is kasutatult müüb. 

Ühel hetkel tabas mind ikkagi karm reaalsus - järelmaksuga ei tahtnud võtta ja samas kasutatud ka ei tahtnud. Ja välja käia korraga umbes 500€ enda rahakassast...ei tahtnud ka. 

Kuna Sandra rääkis, et tema müüb enda 5S'i maha, et vahetada see kõige tutikama iPhone vastu, siis ütlesin talle, et ostan selle ära. Sõbrannalt sõbrannale, raha ja ese kohe käest kätte. Ja esimeseks õunaks kärab küll, eriti arvestades ka seda hinda, millega Sannu müüs. 

Paar päeva tagasi sai siis diil tehtud ja aaah, I'm in love! Telefon oli Sandra käes eelnevalt olnud juba kaks aastat, kuid sellegipoolest pole selle kiirus kuskile kadunud ja selles on 16GB mälu, millest tegelikult kuskil üle kümne on tegelik vaba piltide, app'ide ja muusika jaoks. Aga minu jaoks on seda enam, kui küll! Ja muidugi kaamera kvaliteet, eriti eeskaamera! Kiidan väga. Ka kehvas valguses teeb kõvasti paremat pilti, kui eelmine Samsung, mis mul oli.

Ühesõnaga, ma sain oma välja käidud raha eest väga hea telefoni. Võrreldes nüüd selle Samsungiga, mis ma Tanelile loovutasin, aeg-ajalt ajas ikka närvi mustaks. App'id crash'isid koguaeg, eriti Snapchat. Praegu mul toimivad kõik app'id õlitatult. 

Kui Tanel kaotas enda Sony telefoni ära, võttis ta kasutusele minu vana Samsung S2'e. Märtsis oleks saanud kolm aasta, kui ma selle ostsin. Juba peale esimest aastat muutus see NII aeglaseks, et kui oli vaja ruttu kellegile helistada, siis pidi varakult aega selleks varuma, et avada kontaktid. Praegune Samsung, mis mul oli ja nüüd siis Taneli kasutuses on, on ka selline, et...noh, tal pole häda midagi, aga ta jääb minu iPhone'ile kõvasti ikkagi alla. 

Olles ise olnud viimased kuus aastat kindlasti ainult Samsungile ja Androidile kindel olnud ja päris mitmeid kordi närvivapustuse äärel olnud, siis arvan, et praeguse iPhone'i saan veel kellegile edasi pärandada :D 

Tellisin endale Aliexpressist juba varakult case'isid ka ja Sandra andis ka oma kogu mulle.  

Mu lemmik on Ariel õuna hoidmas. Sellist case'i ma teadsin kohe, et ma tahan endale saada! Kaks silikoonist ümbrist on mul veel tulemas. Aliexpressis võib neid kaasi ja ümbriseid valima jäädagi! Seal on lihtsalt niiiiii suur valik. Aga plastikust ei ole nii head, kui silikoonikad. Viimased lähevad palju lihtsamalt peale ja neid on parem ära ka võtta. Plastikutega on see ka, et kunagi tegelikult ei tea, kas need mahuvad peale. Mul on olnud olukord, kus Samsungile plastikust ümbris ei mahtunud peale...

Aastaid tagasi ma ei saanud Android vs. iOS sõjast aru, mõtlesin, et ah, see õun on totally overrated. Aga siin ma olen...:)

TGIF (oli eile)

Eile oli mul tööpäev seal urkas, nagu ikka. Tanel helistas enne lõunat ja ütles, et ta sai eksamid tehtud. See andis mulle kohe boost'i kiiremni liigutada, et varem koju saada ja seda tähistada. Olin päris tubli, poole kaheksaks sain koju (mis on suhteliselt harv nähtus).

Kell kaks oli meil hügieenikoolitus, mis oli pigem maha visatud tund aega. Selle asemel oleksin võinud tööd teha ja isegi VEEL varem koju saada. Põhimõtteliselt see koolitus oli siis selline, et 20 inimest võeti töölt ära, et seda jampsi kuulata. Naine, kes meile seda läbi viis, istus lihtsalt arvuti taga ja luges maha slaidid. Selline tunne jäi, et ta ise nägi ka neid esimest korda. Mõned slaidid olid veel sellised, mis on meil tsehhis kraanikausi kohal (kuidas käsi pesta jne.) ja riietusruumis (mis riideid tööl kanda jne.). Lõpus oli test ka. Peale seda läksin ruttu tööle tagasi ja liigutasin veel kiiremini, kui enne. 

Kodus käisin dušši all, sättisin ja Taneli sõbrad tulid külla. Siis hakasime Monopoly mängima, mis lõppes sellega, et kes loobus, kes tegi oma reegleid. Lõpetasime mängu ära ja hakkasime Unot mängima. Vahepeal käisime Kadakas söömas ja pealekat ostmas. Siis istusime veits aega veel, helistasime Kanal 12'se Unetute saatesse :'D Saatejuht läks nii endast välja, kordas numbrit mitu korda, et umbes võõrad hakkaksid hullult meile helistama. Rääkis hullult "hirmsa" loo, kuidas ükskord ka keegi helistas sinna ja ropendas, et siis järgmisel päeval saate produtsent helistas sellele numbrile tagasi ja lõpuks pidi ta vabandama. So scary! :D

Täna ärkasime natuken enne ühte, läksime kohe linna peale. Sain Sandraga korra kokku, võtsime Ocean Sushi'st süüa, käisime kahes toidupoes toiduvarusid ostmas. Nüüd sõime, vaatasime telekat ja tšillame. 

Peaks nüüd õppima, sest esmaspäeval hakkab sess ja järgmine esmaspäev hakkab praktikaperiood. Novembris tahaks jõuda korra Saaremaale ja siis ongi juba detsember...jõulud...kingitused...lumi. 

OKTOOBER JA ELU

Okootber on ikka parim aastaaeg. Mõnel inimesel tekib päikse kadudes ja külmade ilmadega masendus. Mul tekib see alati kevadel. Siis on kõik justkui uus ja tärkab ja tunnen, et vaja kõike muuta. Septembri keskpaik kuni oktoobri keskpaik on parim aeg. Lehed on värvilised, õues on jahe (aga mitte liiga). Oleks meil vaid korteris veel kamin. Siis oleks lihtsalt ideaalne!

Esmaspäeval käisime Taneliga Sandra pool. Ja nad hakkasid mul ajusid saagima, et ma hakkaks ka ikka nendega trennis käima. Koju sõites ütlesin Tanelile, hea küll!, lähme, teen kuukaardi ka ära. Tegingi. Eks nüüd siis näis, kaua ja mitu korda ma reaalselt seal käin :D 

Töökaaslane rääkis, et tema käib nüüd solaariumis. Näitas kõhtu ka, päris pruun oli. Tahtsin ka. Ja hakkasingi käima. Mu lemmikkoht on Seminari tänaval videolaenutuse majas. Seal on kolm erinevat solli, kaks pikali ja üks püsti. Viimane on kõige kangemate lampidega. Käisin kahel järjestikusel päeval, esimene kord viis minutit, teine kord kuus. Ja ma olen täiesti punane, nagu vähk :D Tahtsin täna ka minna, aga ilmselgelt ei saa. 

Ma üritan seda blogi elus hoida, aga ma ei oska enam. Vanasti ma lambist tegin Bloggeri lahti ja trükkisin igasugust jama siia. Ma olen nii kaua üritanud olla siin selline viisakas inimene, et...jah. Ei oska enam mina ise olla. 

Tööl on KÕIK JA-MA!!! Lihtsalt ko-hu-tav, mis seal toimub. Hoian koguaeg tööpakkumistel silma peal, aga siin kandis suhteliselt lootusetu olukord.

Varsti hakkab koolinädal ja praktika, siis saab eemale seal urkast. Ime on see, et ma olen endale juba kaks nädalat enne praktika algust reaalselt koha leidnud! Kahe eelneva kooliaastal sellist nalja ei juhtunud :D Alati jäi viimasele minutile. Jumal tänatud selle eest. Ja lõputööle pean kõvasti pühenduma.

Ja me hakkame uuel aastal autot ostma, oeh, kuidas ma seda juba ootan. Me oleme pannud endale piiri, kui kallist autot me endale lubada saame, ilma liisinguta. Üle poole summa on koos. Loodetavasti suudame aasta lõpuni tublid olla ja oma raha tuude viskamist kontrolli all hoida. Eriti mina. 

Täna pole ma itte midagi tarka teinud. Tahaks nagu arvutis niisama tšillida, aga südames on selline rahutus, et raiskan nagu aega? Ma lähen teen vast tammikus väikse tiiru, vb saan ilusaid pilte. Ma olen kõige ilusama aja sügisest maha maganud, üritan veel viimast võtta!