Eile sõitsin ma alevikku, ripsmeid panema (finally). Käisin veel postkontoris paari asja ära saatmas. Koju jõudes oli väike pakike Hiinast ja teatis. Kimasin siis rattaga tagasi alevikku, uuesti postkontorisse. Ja nii palju head nänni oli seal! Mu uued tunneleid, telefoni korpus ja igast muud pahna, mida mul Rakverest vaja oli.

Täna lähen käin Kuressaares, vaja Töötukassas käia (tõeliselt vihkan juba seda kohta), ühe tüdrukuga vaja kokku saada ja Selveris pakiautomaadiga üks t-särk saata. Õnneks täna ei ole mega päikesepaisteline päev, sest see Saare Selver on teiselpool linna ja sinna jääbki kõmpima :D

Mu tunneli kogu kasvab!

Uued küüned, kõige lahedamad, mis ma kunagi endale teinud

peace

xoxo

Muljed esimesest päris töökohast

Kolmapäeva hommikul ärkasin POOL KUUS, tegin ennast korda, sõin ja kimasin bussiga tööle. Esimene päev kassaaparaadiga ja makseterminaliga ma kohe kuidagi ei saanud sõbraks :D Teisel päeval oli enam-vähem aga täna sain juba kõik õigesti sisse toksitud. Soome filmikooli grupp üldiselt oli tore ja sõbralik, v.a. üks vegan, kes oli megabitch. See ju ei söö peale liha, ei muna, ei juustu ja ma ei tea üldse millest ta toitub, kapsalehtedest vist ainult. Peale selle, et talle absoluutselt ükski toit ei kõlvanud, siis tuli veel kohvi üle ka vinguma, et see on LIIGA KÜLM. No, appi :D Tundsin, kuidas vererõhk tõusis aga kaks sekundit ma olin lihtsalt vait ja olin viisakas. Ta ei olnud ainus inimene, kes tuli midagi küsima või ütlema aga teised suutsod viisakad olla, tema aga bitchis nina püsti. Samal õhtul sai ta puugilt hammustada, pool külge läks tal paiste ja ta pidi lausa haiglasse sõiditama. See oleks justkui talle kättemaksuks selle eest, et selline nõid oli. Ei tunne kübetki kaasa talle :P

Esimese päeva õhtul käisin kokaga Nasval tema mingite tuttavate juures, oli see alles seltskond :'D Kaua me seal ei olnud, vahepeal helistas ülemus ka ja ütles, et tagasi tulete teete nõudepesi ruumi korda. Siis kiskus junn nats jahedaks :D Aga koristasime ära ja kõik oli okei.

Täna oli grupil ainult hommikusöök, muidu oli lõuna ka. Koristasin saali ära ja mõtlesin 12.00 bussile minna aga ei jõudnud. Chillisin paar tunnikest rannas ja jõudsin pool tundi tagasi kojuuuuu...aga Mändjala mulle meeldib, seal ei tekkinud mul sellist vastikut tunnet nagu Sagadis. Sealt tahtsin ma nii ruttu kui võimalik jalga lasta. Mändjalas on lebo, passid õues, rannas....lihtsalt niisama peale tööd.

Chinast tuli mulle pakk ka vahepeal :) Imelik kuidas mõned asjad tulevad kahe nädalaga ja varem, kui mõned varem tellitud asjad. Aga nüüd mak lõpus-juuni alguses peaks mul neid veel neli-viis tulema. Ema pani ka täna paki posti mulle siia...ma tellisin hunniku tuneleid endale ja edasi müümiseks. Oma müügi kategooria alla panin tutikaid päikeseprille ka, kui keegi on huvitatud :D

Aga okei, keedan endale pruuni riisi ja niidan ehk murutraktoriga veits ja homme on KAALUPÄEV!!! Loodan, et see baaris ringi kepsutamine natukenegi aitas, pole saanud ju rattaga sõita. 

Täiega hilisõhtu tunne on aga see on lihtsalt meelepete...seitsmest hommikust üleval kah ju. Muidugi julmmmm, ma ei kujuta ette kuidas ma juunis 5päeva jutti 0900-2200 hakkama saan :D Aga ilusa palganumbri nimel saame hakkama :) Ma kirjutaks isegi rohkem aga telefoniga tsipake tüütu.

Megailus rand

Surfiklubi

xoxo

Mõtted

Tere. Ma pean hetkel telefonist kirjutama, sest mu läpaka kõvakettaga on mingi probleem :) Ma ootan kuni mu peiks tuleb minu juurde ja teeb selle korda...noh IT-kutt ju ikkagi ja nii :D


Aga ma kirjutan, sest ma tunnen, et mul on vaja oma mõtteid välja lasta.

Hirmus nädal oli eelmine. Suur tüli ja palju pisaraid. Ma oleks kohe siit lahkunud aga kuna mul on lihtsalt liiga hea töö siin kohe pihta hakkamas, siis ma ei saanud seda teha. Ausalt öeldes olen ma natuke vist juba meeleheitel. Ma tunnen nagu....nagu ma oleks isoleeritud...ma tahaks nii väga kellegiga lihtsalt istuda ja tšillida ja mõnuleda soojal päeval.

Siis muretsen ma sügise pärast...kool...kas saan sisse...korter...raha...kuidas hakkama saada...Ausalt öeldes on ainult üks suund, mida ma õppima minna tahaks...ja kui ma sisse ei saa, siis ma ei teagi mida teha! Ma vaatasin täna erinevaid ülikoole ja kõrgkoole ning ma ei leidnudki motte midagi muud põnevat.

Suvi. Aeg, mil puhata ja reisida ja lõbutseda. Ma lähen tööle ja saan minimaalselt raha kulutada.

Raha. Ma pean igat viimast senti hoidma sügiseks. Aga tahaks ju kasvõi naaberriigis ära käia.

Üks asi takistab teist ja lootusetu tunne on. Eriti, kui ma ei tunne toetust kõige tähtsamalt inimeselt.

Oh, elukest...

Trenni, trenni, trenni

Mis ikka muud teha, kui sa saad kena töö endale kodukohast 10km eemal? Ja autot ei ole? Aga ratas on?! Rattaga tööle muidugi! 

Eks paljud loevad ja mõtlevad, et mis see kümme kilta ikka ära ole (no muidugi üks ots, koju vaja sõita ka veel 10km!)...ega vast polegi, kui regulaarselt trenni teed :D Aga mina...harvad on need juhud olnud, kui ma olen reaalselt pingutanud ja püsima jäänud rutiini...ega võib-olla juba hõiskangi liiga vara, praegu alles kolm korda sõitmas käinud. 

Esimene kord läksin tuulise ilmaga ja polnud ratta käikudega veel väga tutvunud. Sõitsin kolm kilomeetrit ja mõtlesin, et annan otsad. Koju jõudes olid jalad nagu makaronid all :D

Teisel korral oli pilves ilm ja katsetasin käikudega. Sõitsin Anseküla poole, kokku kaheksa kilomeetrit ja olin VÄSINUD.

Täna sõitsin natuke üle kümne kilomeetri ja olen uhke. Tänane sõit oli mõnus. Seekord sõitsin ma Järvest veidi edasi, Salmest Tehumardini oli ka kergliiklustee, seal oli hea vändata. Õhtuti on veits mõnusam ikka käia sõitmas. Ainult üksikud inimesed liiguvad ringi. Parem ongi, kui keegi mind seal ratta otsas higistamas ei näe :D

Panen nüüd arvuti siis kinni ja kebin voodisse, ei viitsi joonistada ka mitte. Iga öö tund, kui mitte kauem, visklen ühele poole ja teisele poole voodis, ei leia seda õiget asendit ja muidugi mõtteid jookseb ka terve rodu peast läbi. Loodan, et täna tuleb siis hea uni :)

xoxo

Mina ja küüned

Esimest korda geelküüned panin ma veidi enne 9.klassi lõpetamist. Nüüd täpselt neli aastat hiljem, ma ei kujutaks oma elu ette ilma nendeta. Mul on terve album netist kogutud küünepiltidega, inspiratsiooniks. Kahjuks kui ma ise endale küüsi teen, siis ma tahan nendega üsna ruttu ühele poole saada ja iseendale on keerukas joonistusi ja maalinguid teha. 

Sirvisin siis üleeile ideede-albumit ja ma olin täitsa unustanud, et mul oli album ka enda küüntest. Ja püha jeezus, kui pikad labidad mul üle poole aasta tagasi olid :D 

Stiililt on kõik samasugused, lisaks, et esimene ja kolmas pilt pole ühest ja samast...maniküürist (?). Esimesel olen kasutanud hästi heleroosat küünelakki, mille ostmisega ma pange panin ja kolmandal on siis see õige nude toon, mida ma tegelikult soovisin. Otstesse panin siis glitterikat küünelakki, et natukene glämmimaks asja muuta.

Ma veel mäletan, et ma olin sugulase juures kesk-Saksas ja tema ning ta sõbrannad ütlesid, et oi, sul on nii pikad küüned ja ma tahtsin veel pikemaidki! Kuhu?! :D Aga siiski....mulle väga-väga meeldis selline pikkus. Aga lihtsalt ma arvan, et tööl neid väga ei aksepteeritaks, seega jätan praegu pikkuse selliseks nagu on, küll suve jooksul nad kasvavad. :)

See on üks asjadest, mille kohta ma võin öelda, et ma olen paras friik - mida pikem, seda parem. :D Ilusad küüned on ka väga lühikesed, ei vaidle absoluutselt vastu! Aga minul on justkui pähe selline arusaam kodeeritud ja ma kohe tunnen ennast ebamugavalt, kui küüne pikkus pole selline nagu ma tahan. 

Siin on mul ikka kõvasti lühemad küüned ja ei ole ju koledad?! :D

Praegu on siis mul sellised

Mina ja mu küüned, see on igavene probleem...kui mul on kandilised küüned, siis ma tahan teravaid ja vastupidi. Mida enam ma pilte internetis vaatan, seda suurem ahastus mul tuleb, et minu küüned on nii koledad. Nagu piinatud geenius. Ma loodan, et teil selliseid pseudoprobleeme ei ole :D

xoxo

Ise kokku klopsitud riidestange

Hommikul olin äratuskella 9.00 helisma pannud nagu ikka aga ma nägin mega imelikku unenägu ja nii ma voodis pool unes, pool ärkvel kaks tundi veel lebotasin. Kui ma lõpuks siis end üles ajasin, lõikasin endale hommikusöögi valmis ja vaatasin voodis läpakast multikaid :D 

Värvisin varbaküüsi ja ei teinudki nagu mitte midagi. Kahe aeg mõtlesin, et okei, ajan ennast voodist välja. Mõtlesin, et mul ON VAJA stanget! Kuskilt polnud seda võtta ja poest ei raatsinud osta ka, siis läksin kuuri ja meisterdamine algas :D

Valisin sobivad lauajupid välja

Saagisin ja lihvisin

Kruvid trelliga sisse ja valmis ta saigi

Nüüd ta mul toas ilutseb.

Mul on täitsa hea meel :) Ei olnud absoluutselt keeruline. Aga siin kohal kehtis vanasõna...üheksa korda mõõda, üks kord lõika :D Riidepuid tegelikult mul napib, peakski neid juurde ostma, et ma saaks kõik oma särgikesed ja kardiganid rippuma panna.

xoxo

Tibid ja juuksed

Kui palju olen ma lugenud artikleid ja kommentaare ala "mina ei saa aru miks on neid vaja", "nii fake" jne. jne. jne. Hirmsasti meedias materdakse maha inimesi, kes jumal eest julgevad midagi feiki endale külge kleepida. AGA...siin on aga...mõned neiud arvavad, et MIDA ROHKEM SEDA PAREM. Ja on neid, kes oskavad mõistuse piiridesse jääda. Mul on tuttavaid, kellel pikendused maani ja kulutavad ULME summasid nende hooldamisele...Ja päris õudne ikka, kui ripsmepikendused on nii tihedad, et silmi lahti ei jaksa enam hoida :D

Mina isiklikult aeg-ajalt kannan juuksepikendusi ja vahel kleebin ripsmeidki, geelküüsi teen ma ise ja ma võin lolli kanana kõlada aga ma ei suudaks ilma nendeta elada. Mitte sellepärast, et ma julm tibi olen, vaid esiteks - mugavus! Kaks nädalat kindlalt muretu, ei mingit maniküürimist. Teiseks - mu enda küüned kipuvad pidevalt murduma. Mu enda peika ütles mulle hiljuti telefonis : "Noo...ma ei tahaks öelda nii aga jah, pikendustega näed sa parem välja." Ilmselgelt ma ei solvunud, sest ma tean seda! Mu enda juuksed pole teab mis pikad ja kaunid. Samuti ei ole mind eriti ripsmete pikkuse ja tihedusega õnnistatud. Muidugi on oma töö teinud ka korduvalt peale pandud naaritsripsmed ja ka see, et ma neid kleebitavaid ripsmeid tõmban maha, mitte ei leota. Kodus praegu näen ma välja nagu viimane päss aga kui ma siin murutraktoriga ringi kiman oma hoovis, who cares?! Kui linna lähen, siis ma üldiselt ei viitsi pikendusi pähe toppida, kui aga kuskil sünnipäev või mingi üritus tulemas, siis tahaks ikka ju kena välja näha...

Ja mis ma tahaks kõikidele tibinatele veel südamele panna...kui sa ikka ei oska pikendusi endale pähe panna, vaata youtube'ist õpetusvideosid või küsi sõbrannalt abi...ma olen lihtsalt lugematuid kordi näinud neiusid, kellel pikenduseklambrid karjuvad juuste vahelt välja...Hiljuti jäi kaks sellist neiut mulle Tallinnas Vapianos silma. Ma ei saa aru, miks ta sõbranna ei võinud talle öelda, et KUULE, OOTA LAS MA SÄTIN SU JUUKSEID...või midagi?!? :D

Ma arvan, et ma natuke võin kritiseerida, sest mina olen vahelduva eduga pikendusi kandnud alates 14. eluaastast ja mul on juba mõned nipid ning trikid taskus, kuidas selliste apsude eest ennast hoida :D Okei, ma tunnistan, et eks mulgi on pikenduste klambreid juuste vahelt välja paistnud aga õnneks mul on head sõbrannad/tuttavad, kes on mulle sellest märku andnud või olukorra kontrolli alla saanud :D

xoxo,

musticas

Töö otsingud...

Täna käisin kahel töövestlusel. Auriga Ideaal Kosmeetikas ja Mändjala Kämpingus...viimasesse sain ka tööle! :D Palk on senimaani parim, mida mulle kuskilt üleüldse pakutud on. Selle nimel olen hea meelega nõus töötama küll! Peale vestlust uurisin, et kas mu noormees saaks ka sinna tööle, sest netis oli neil töökuulutusi erinevatele töökohtadele. Saatsin juba neile ta CV ka ja ma täiega loodan, et ta saab ka sinna samasse kämpingusse tööle, nii tore ja armas ja hea oleks!!! :D Eriti mõnus siis tal Saaremaale tulla ja töö kohe olemas. 15.mail on siis juba esimene töötajate miiting ja mai lõpus tuleb soomlaste grupp sisse ka. Mis on muidugi kahju, et see aasta ma tahtsin kindlasti Rannapeost osa saada...no, ega ma saangi aga nagu mulle öeldi, et "siis pead nutma ja töötama". AGA boonus on mega magus kaaa :P Super on muidugi see ka, et tegu on hooajaliselt avatud kohaga. See tähendab, et sügiseks saab kenasti töö läbi ja saab kooli minna :))

Auriga töövestlus oli veider - seisime lihtsalt keset kaubanduskeskust ja rääkisime :D Väga ebamugav ja imelik oli. Pakutav palk oli nii niru ja pood nii tilluke, ma ei kujuta ette, mida ma oleks seal 10h jutti teinud, kui oleks sinna tööle läinud.

Aga mul on igastahes jube hea meel ja väsimus on peal nüüd. Toad allkorrusel on nagu seapesa, peaks oristama aga üldse ei viiiiiitsi juuuuu...

xoxo

Hei-hopsti

Ma pole ikka väga pikalt kirjutanud aga minu üllatuseks leidub ikka inimesi, kes siia blogisse kiikavad. Kui ma teile nüüd hakkaks rääkima, mida ma aprilli algusest saati teinud olen, siis ma jäängi vist kirjutama. 

Mõned mu sõbrad-tuttavad teavad, et ma panin oma asjad kokku ja kolisin Saaremaale. Mõnus on aga ilmad on üsnagi jahedad. Aias on toimetamist küll ja küll. Aga kuidagi üksik on siiski olla...mul ei ole siin ühtegi tuttavat ja ei teagi, kust neid otsima hakata. Ehk, kui tööle saan, siis neid tekib. Olen intensiivsel tööd otsinud, kammin Töötukassa kodulehte, cv.ee ja muid töökuulutuste portaale. Ega tööd siin palju ei olegi, enamus pakutavad kohad on koristaja/müüja/ettekandja. Vahepeal olin juba täitsa lootusetu, saatsin ja saatsin emaile, kuskilt vastuseid ei tulnud. Täna aga lõpuks helistati mulle lausa kahest kohast ja homme on kaks töövestlust plaanis! Ma väga loodan, et läheb kõik hästi ja ei pea ennast enam töötuks lugema.

Samas ma olen natuke kurb, et ma pean suvel tööl käima hakkama. Pool aastat läks nagu niuhti mööda, tööle ei saanud ning nüüd pean suvel töötama hakkama...Samas praegu mai kuus oleks ideaalne töötada - peikat ei ole ja ilmad ei ole veel nii soojad, et päevitada ja rannas peesitada.

Vahepeal peatusin päris kaua Tallinnas sõbrannade korteris

Asjad kokku ja minekule...

Tegin küüned korda

Tükk aega tagasi käisin ma oma peiksigaVainupeal ka...

Täna käisin vanaema, vanaisaga surnuaedadel. Kohtusin oma vanatädiga üle pikaaaaapika aja, ta on ikka sama lahe nagu vanasti :D Muidugi haudade korrastamise ajal vihma tibutas ja tuul oli räige...

Just seljatasin megashopingu Aliexpressis...tellisin hunniku asju. Ma armastan seal ringi kammida. Ainuke nõme asi on see, et kõik toredad ja odavad asjad tulevad Hiinast nii kaua :( Aga eks ootamine tasub ära. Mai lõpus/juuni alguses peaks mind pakisadu tabama :D 

xoxo