PIKK NÄDALAVAHETUS BREMENIS

Augustis ühel õhtul lappasin niisama Ryanairi lehel, et olla hindadega kursis. Ja siis järsku ma otsustasin - me lähme septembri lõpus Bremenisse. 

Saksamaal mulle üleüldse käia meeldib. Viimane kord, kui tädi juurde Andernach'i sõitsime, oli meil ümberistumine Riias ja enne seda oli muidugi vaja ju Tallinasse saada ja pärast Frankfurdi lennujaama jõudmist ka rongidega seigelda.

Seekord ma tahtsin, et Tallinnas istume lennukisse ja Saksamaal olemegi sihtkohas, ei mingit edasi seiklemist. Seepärast saigi valitud Bremen. Düsseldorf jäi valikust välja, sest sinna jõuab lennuk nii hilja ning siis on jälle häda, kuidas linna saada.

Tallinnas jõudsime lennukile suht napilt. Olin vale arvestuse teinud ja ennast liialt hilja töölt lahti küsinud. Kuid jõudsime lennukile ja kõik oli korras. Oeh, aga lennukiga sõitmine. Mitte just mu lemmiktegevus :D Selle reisi jooksul suutsin enam-vähem ära harjuda õhkutõusmisega, aga maandumine...sellel ajal pigistan jätkuvalt Tanelil sõrmed pooleks :D

Jõudsime siis pool kümme (Eesti aja järgi pool 11) lennujaama. Ja ega ma siis eeltööd ei teinud, kuidas hotelli saada...seisime lennujaama juures olevas peatuses ja mõtlesime, mis nüüd (samal aja tuli ette number kuus tramm, mille peale me oleks pidanud tegelikult minema!). Hakkasime jala enam-vähem enda arust õiges suunas minema. Netti kummalgi ka telefonis polnud. Tanel tellis siis hingehinna eest endale :D Ja enda õnneks olime õiges suunas hakanud minema. Ja meie hotell kandis nime "airport hotel", seega suht peagi olimegi kohal. 

Mis meile kohe silma jäi linnas, oli see, et kõik oli suhteliselt räpakas. Muru oli niitmata, lehed riisumata, prahti vedeles. Ja inimesi ÜLDSE ei olnud. Liikluski oli olematu. Mõtlesime, et okei, äkki asi selles, et me äärelinnas. Mis puudutas liiklust ja inimesi, siis pidas see paika. Aga kogu linnas jäi silma asjaolu, et kõik oli kuidagi...räpakas. Rakveres näen koguaeg kedagi tänaval nitimas, riisumas, koristamas. Nii, et see oli üllatav, mis seal aset leidis. 

Hotell oli kolme tärniga ja asus täpselt lennujaama ning kesklinna vahel. Lugesin hästi palju tagasisidet selle kohta ja noh, eks ta selline keskmine oli ka. Kuna tegu polnud väga kalli kohaga, siis mõtlesime, et ah, mis seal ikka võtame ära, sest asukoht oli põhimõtteliselt ideaalne. 

Adminn küsis, kas soovime suitsuvaba tuba. Ma ütlesin, et mul ükskõik. Ja kui tuppa läksime...fuuuuh, mis hais kohe vastu pahvatas :D Ma ei tulnud selle pealegi, et hotellitubades tehakse veel suitsu. Ma arvasin, et ikka rõdu on selle jaoks...Õnneks see ei olnud konihais, vaid lihtsalt selline teistsugune. Külge ka õnneks ei jäänud. Silma jäid ka mõned määrdunud kohad seintel...Ja kui üks inimene oli dušši all ja teine lasi kraanist või vetsupotist külma vett, siis duššist hakkas tulikuuma vett tulema. Et selline tore kohake :D Muidu voodi oli minu jaoks ülimugav ja linad olid mõnusad. 

Bremenis elab 557 646 inimest, nende hulgas umbes 25% on teisest rahvusest, valdavalt türklased. Seda oli ka tänavapildis näha. Väga kirev seltskond. Natuke isegi liiga. Ma näiteks ei tundud ennast turvaliselt, üldse terves linnas. Kõik karjusid ja räuskasid koguaeg :D Ühel õhtul sattusime Hauptbahnhof'i juurde ja hullult palju rahvast oli seal ees, sees, igalpool....mõne aja pärast saime teada, et jalkamatš oli lõppenud natuke aega tagas ja seepärast ka rahvamass.

Ja huuuh, ometigi on sügis käes, aga seal oli PALAAAV. Ilmateadet vaadates näitas igapäev 25 kraadi paiku sooja. Päikse käes musta värvi riietega olles kindlasti see number oli palju kõrgem. Andis igastahes tunda küll :D

Ega me eriti midagi tarka ei teinudki. Esimesel õhtul me otsisime endale süüa. Kuna meie hotell asus veits kesklinnas eemal, siis ei olnud eriti toidukohti ega toidupoode meie ligiduses. Viimased olid juba kinni nii kui nii. Käisime mingis Döneris, mida pidasid türklased. Suht kahtlane koht oli :D Õhtul tuli uni magus.

Teisel päeval läksime Waterfront'i kaubanduskeskusesse. 

Jätsime Primarki 80€. Oleksin rohkemgi jätnud, aga Tanel juba tüdines ja hakkas jonnima. Niigi loobusin mõnest asjast :'( Käisime ka mu lemmikpoes - DM'is. Seal on niiiiiii hea hinnaga kosmeetika, juuksehooldus tooted ja - värvid. Näiteks Syossi kõik värvid olid alla nelja euro. Ja L'Oreal Preference'i värv, mis meil Eestis on 10-11 eurot, oli seal poes alla kuue euro. Ma ei suutnud ilma nendeta poes lahkuda. Õhtul käisime ühes toidupoes, tšillisime hotellis ja värvisin juukseid :D

Pühapäeva ma kartsin, sest siis on kõik poed kinni. Ärkasime suhteliselt vara. Sättisime valma ja läksime vanalinna uudistama. Esimest korda elus jõin Starbucks'i ja minge muffi, kui hea see oli!!! Mina võtsin pumpkin spice latte ja Tanel võttis hot chocolate with caramel. Tema oma oli veits liiga magus, aga minu latte oli perfektne. Polnud liiga kibe ega magus. Ma pole üldse muidu kohvi fänn, aga vot, seda ma jooks. Hinnad olid muidugi väääga soolased. Kaks suurt jooki läksid meile maksma kümme euri.

Üldiselt hästi lambikas päev oli. Enamus ajast vedelesime voodis ja ei teinud nagu mitte midagi. Sellest hoolimata õhtul tuli ülihea uni jälle :D

Esmaspäeval panime oma asjad valmis, tegime check-out'i ning läksime vanalinna veel ühte poodi, mis oli pühapäeval kinni - EuroShop'i ehk poodi, kus kõik asjad olid üks euro. Ostsime linna pealt veel nipet-näpet magneteid ja muud kraami ning sõitsimegi varakult lennujaama. Arvasin, et jõudsime liialt vara, kuid tegelikult me väga kaua ei passinudki, kui juba hakkas kottide kontroll. 

Lennujaamas sain ma üle kolme päeva netti ka lõpuks. TUND aega oli halastatud tasuta wifit. Saksamaal ei ole üheski kohvikus ega kaubanduskeskuses tasuta wifit, nagu meil Eestis, et peaaegu ükskõik kuhu lähed saad netis olla. Mõnes mõttes oli see hea, sest ma ei passinud nina telefonis. Samas vahepeal oli ikka jama majas küll, kui tahtsime uurida kuhu mingi trammiga sõita. 

Üldiselt, tagasi tulin selliste emotsioonidega - tore, et käidud sai, aga tagasi Bremeni ei läheks :D

KÕIGEST NATUKE JA ÜLDSE MITTE MILLEGIST

Kolisin mõningate postitustega Wordpressi ja üritan sellega hirmsal kombel sõbraks saada. Alguses oli ikka väga raske. Kindlasti raskendas kogu õppeprotsessi asjaolu, et Chrome lihtsalt ei laadinud Wordpressi välja!!!

Logisin siis enda e-meiliga  sisse ja vaatasin, et mis saksa keelne tekst see mulle seal vastu vaatab. Veidike asjasse süvenedes sain aru, et tegu on kunagise blogiga, mis saksa keele tunni tarvis oli vaja teha. Lugesin õpetaja kommentaare, hahahahaaa...:D Ma tegin ju otse copy-paste Google Translatorist. Jummel küll.

Tore - tõstsin oma postitused Bloggerist üle Wordpressi. Kustutasin enamused ära, jätsin alles vaid korteri remondi, joonistamise/maalimise ja meisterdamisega seotud sissekanded. 

Ikka jäin lugema mõnda vana postitust. Kuidagi nii imelik ja nostalgiline on lugeda enda vanu kirjutisi. Nüüd ma ei kirjuta enam üldse enam mingisugust sodi-podi, emotsiooni ajendil üles kerkinud tundeid üles. Vahel mõtlen küll, et vot, seda tahaks hirmsasti kirja panna. Aja möödudes kaob see tunne ja tekib kahtlus sisse, et kas oleks üldse vajagi...ja siis jäävadki mu mõtted vaid mõteteks.

Vanasti oli ikka blogimine hoopis teine tera. Keegi ei teinud seda sellepärast, et saada koostööpartnereid, tasuta nänni ja feimi. Nüüd tunduvad enamus blogid suht ühe vitsaga löödud. Tüüpilised on noorukeste "lifestyle ja fashion", "lifestyle ja make-up"...siis beebi- ja spordiblogid. Ma ei tea kuidas neile kategooriatele veel lugejaid jätkub. :D Sellised blogisid on niiiiii palju psnagi sarnase sisuga. Aga okei. Võib-olla olengi natuke kade.

Täna algas mul aga uus ja ühtlasi viimane kooliaasta. Hea oli kohe pingis olla. Aasta lõpuks olen kindlasti tüdinenud. Praegu valin jah pigem koolis istumise tööl olemise asemel.

Ja teate? Tööl on raske. Viimased kuu-kaks ei ole tahtnud üldse tööle minna. Peamiselt seepärast, et töökaaslane..."Sveta", kellega pean enamus ajast paaris olema, viskab oma töö õhtul mulle ja tõmbab bussile. Tema tahab koju minna. Aga mina ei taha? Teised ei taha? Teiseks veel üks mees, kelle sarnast närvihaiget ma pole näinud. Kuna ta on minu jaoks võõras, siis ma ei tea, mida ta üks hetk võib teha. Võib-olla tulebki kallale? Ühele juba lubas peksa anda...Hirmutav tüüp igastahes. Eelmise nädala lõpus läks asi igastahes nii hulluks, et ma ei suutnud enam suud kinni pidada. Miks ma vaikin ja kannatan ja kogun kõike endasse? Oleks siis mingi hulllult hea töökoht, kus olla tahaks ka. Aga ei ole. Palk on jama, töökaaslased (enamjaolt) jamad, graafik jama. Aga jah, miks ma siis ikkagi olen seal tööl? Sest paraku pole Rakveres erilist valikut tööturul. Kuigi ma ikka silma peal hoian Töötukassa kodulehel ja CVKeskusel, kandideerin ikka ka aeg-ajalt kuhu annab, siis siiani pole mingeid positiivseid vastuseid saanud kuskilt. 

Vahel ma mõtlen, et tahaks lihtsalt kodus olla. Aga kui ma olin töötu, siis tegelikult igavlesin - meeletult. Midagi tarka üldse ei teinud. 

Täna peale kooli käisin veel Sandra juures ja oli hea tšillida. Jalutasime väljas. Ideaalne sügisene ilm oli. Päike paistis, natuke jahe oli, aga kokkuvõttes jõle mõnus oli olla. Kolmapäeval saan ainult veel koolis käia, ülejäänud päevad pean paraku tööl olema. Kahju, sest reedel hakkab soome keel...mida ma tõesti õppida tahaks. 

Nädalavahetuseks sõidan Taneliga ära üldse Saksamaale. Lihtsalt üks pisikene puhkus väljaspool Eestit. Loodan, et saan oma närve seal kogu sellest töö jamast rahustada.

Septembrikuus ongi vist kõik uus. Uued ideed...uued algused. Loodan, et ka minu jaoks.

SPONTAANE TRIP SAAREMAALE

Ma ei arvanudki, et ma selle aasta sees teist korda Saarele veel jõuan. 

Aga pühapäeva õhtul tööl olles mõtlesin, et läheks. Taneliga klappis meil mitu vaba päeva järjest. Ta oli küll pühapäeva õhtul öövahetussel läinud ja ma plaanisingi ise kohale sõita, kui ta oleks autos maganud. Tahtsin kohe peale ta vahetust sõitma minna, aga mul oli ripsmehooldu 12.00. Seega saime sõitu minna kahe aeg. 

Mul olid meile asjad juba pakitud. Tanel kuni Tallinani ei teadnud, kuhu minek, aga kui ma ütlesin, et mine linna äärest, siis ta sai juba aru :D

Saaremaal on imeline nagu alati. Ükskõik, mis aastaajaga. Olgu talv, lumi ja pakane või olgu suvi ja kõrvetav kuumus. 

Jõudsime suhteliselt hilja õhtu vanaema-vanaisa juurde ja KOPP oli ees sõitmisest. Ja ega nad ei teadnuki, et me tuleme. Sõitsime hoovi ja lasin mõõõõnuga signaali, nii, et terve küla ikka teab, et tulime :D Kedagi tükk aega uksest välja ei tulnud...siis õhtustasime ja läksimegi lebosse ära. 

Teisel päeval ei olnud meil plaanis kuskile minna ega midagi teha. Pesime maja aknaid...korjasime käbisid mändide alt ja sain sammalt korjatud. Mõlemaid sain hoovist. Mandril oleksin pidanud spetsiaalselt mere äärde sõitma nende kahe korjamiseks. Sõime ploome ja õunu...ploome ei mäletagi, millal viimati sõin, ausalt öeldes. Käisime ikka Kuressaares ka ära, jalutasime vanalinnas ja lossi ümber ringi. Käisime sips toidupoes ja läksimegi tagasi. Siis hakkasime muru niitma, Tanel kimas traktoriga ja mina väikse masinaga niitsin põõsaste, puude ümbruseid. Pärast vahetasime, jube tüütu on ikka pisikese masinaga kuskil puu all okstes niita :D Peale seda õhtustasime ja vanaema oli meie erisoovil oma häid pannkooke teinud. Vaatasime natukene telekat veel ja läksimegi magama.

Hästi julged pardid olid seal. Tulid kohe päris-päris lähedale meile. Oleksid ilmselt lasknud ennast katsuda ka, kui meil süüa oleks neile olnud pakkuda.

Viimasel päeval oligi aeg ära minna. Meil ei olnud vaja kuskil mingiks kella ajaks olla, läksime siis, kui tahtsime. Ärkasime suhteliselt varakult, sõime...natukene tšillisime ja siis läksimegi teele. Enne seda tahtsin Angla tuulikuid näha. Olime ainsad külastajad ja meil oli lõbu laialt. Turnisime ja vaatasime loomi, kes seal olid. Meie jaoks on loomad ükskõik, kus kohas, tõmbenumber. Anglas käidud sõitsime Orissaarest läbi, ostsime süüa ja võtsime suuna sadama poole.

Muidugi Tallinnast ei saanud ju lahkuda ilma raha kulutamata kaubanduskeskuses. Ise veel mõtlesin, et ei lähe kuskile ja punkt. Ei hakka Tanelile pakkumagi, et lähme Ülemistesse. Aga siis ta pakkus ise seda välja ja ma ei suutnud kiusatusele vastu panna. Täiesti haige ikka...ja ma leian endale ALATI midagi. Tanel soovis SportsDirecti minna. Tema ei saanud midagi, aga mina ostsin endale korralikud trenirovka püksid ja spordisärgi heast materjalist. Käisime ka JYSKis, sealt ostan alati oma lemmiklõhnakaid ja riidepuid. Ka seekord.

Nii mõnus ja kosutav oli Saarel olla. Sõit on muidugi täielik kuul pähe. Nüüd olen siis kolm Saaremaa vaatamisväärsust ära näinud - Kaali, Panga panga ja Angla.

Rakvere uus teatrikino ja hiljutised filmielamused

Mina olen Rakvere uuenenud kinost igastahes vaimustuses. Alguses ma küll ehmatasin ära selle väiksusest, et AINULT üks saal. Ootasin midagi suuremat ja uhkemat. Aga tegelikult...mõelda, milline meie linna kino enne oli? Praegu on ikka mugavad toolid ja kõik on ikka uus ning ilus. 

Mis puudutab filme ja ajakava, siis võrreldes vana kinoga, on uues kinos ikka midagi vaadata. Avanädalal oli suht niru valik. Iseseisvumispäev: Uus rünnak, Jääaeg (jumal teab mitmes osa) ja Jason Bourne. Aga nüüd on mul nimekirjas mitu filmi, mille vaatamist ma ootan!

Hetkel olen uues kinos käinud vaatamas Iseseisvusmipäeva, millele annaksin 4/10. Natukene liiga sci-fi, liiga palju fight'imist ja arvutitega tuunimist. Poole filmi pealt vaatasin kella ja olin suht bummed, et ainult pool oli läbi. Suht kaua kestis ka - kaks tundi. 

Taneliga käisin kinos vaatamas KAUA OODATUD Suicide Squad'i. Annan sellele 9/10. Üks punn läheb kaduma, sest Jokkerit oli nii vähe :'( Vaataks kindlasti uuesti. Harley Quinni ja Jokkeri armastuslugu on on point. (Kas ma käänan sõna Jokker üldse õigesti!?)

Nüüd hiljuti käisin vaatamas War Dogs'e. Üks peaosalistest oli Jonah Hill. Ta suht meeldib mulle. War Dogs olevat thriller aga kildu sai ka ikka. Väga meeldis. 8/10. Uuesti spetsjomm vaatama ei hakkaks, kui telekast jookseb, siis ikka vaataks.

Hetkel nimekirjas ootab vaatama minemist Bad Moms, Sausage Party ja lõpuks tuleb kinno ka ÕUDUKAS(!!!) Split. 

Alguses oli suht raske saada endale kohta seansile, pidi ikka mitu päeva varem ette ostma. Nüüd saab isegi samal päeval õhtuks koha endale ja kui tundub, et kohti valides on nii palju vabu kohti, siis saalid on senimaani alati täis olnud, Arvata on ka - nüüd on inimestel mida vaadata. Vanas kinos oli kaks-kolm filmi kahe nädala jooksul. Ja enamus neist olid ka mingid Euroopa filmid, mis mind täiesti külmaks jätavad. Uues kinos ehk isegi liiiiga kiiresti tulevad uued filmid peale. Ma näiteks tahaks ühe nädala jooksul kahte filmi vaatamas käia, aga ma lihtsalt ei jõua, sest mul on pikad tööpäevad ja "täiskasvanute" filmid on õhtuti üheksa aeg. Ehk lõppeb film 11 aeg õhtul, kui ma tahaks juba voodis unerežiimile minna.

Aga jah, etteheiteid ainult nii palju, et popkorn on räme maitsetu :D ja uusi filme tuleb, minu jaoks, liiga kiiresti.