Jõulutunne, kus sa oled...?

Uskumatu aga täna ongi meil kodus jõuluõhtu. Alles üleeile, kui Sandra siin käis, oli imelik sellest mõelda. Tunnen ikka veel nagu jõulud oleksid kuskil seal kaugel-kaugel. Ja sellist õiget jõulutunnet ei ole ka. Miks, ma ei tea...nii kahju ongi. Kuidagi sõprade ja sõbrannade poolt on natuke hüljatud tunne...võib-olla sellepärast ka. Või see, et me ei ole enda korterit dekoreerinud ja oleme üleüldse sellises pidevas liikumises/kolimises/remontimises ja ei teki hubasust. Oh, ei tea. 

Musi ütles igastahes, et järgmine aasta tulevad meil ilusad jõulud, kuusega ja puha :D Jään ootama.

Nii imelik mõelda, et eelmine aasta samal ajal olime veel sõbrad, nüüd elame koos and I couldn't be happier! :) Muidugi sux, et ta peab tööl olema kõik kolm jõulupäeva järjest + aasta lõpust ka kolm päeva. Aga mis seal ikka.

Sellist roosat kuuske ootan järgmine aasta!!! Teine kuusk väljendab hetkel tundeid minu sees :(

xoxo,

musticas

No stress!

Olen inimene, kes aeg-ajalt jätab asju viimasele minutile. Õnneks olen sellest kombest enam-vähem lahti saanud. Seoses jõulude ja kingitustega on mul alati olnud kaks probleemi - esiteks ma kunagi ei tea mida kellegile kinkida ja teiseks ma olen oma rahad kulutanud ära väga "vajalike" tegevuste tarbeks (loe: peol käimisele). See aasta aga lõpuks olen suutnud ennast kokku võtta ja mul on kõigile kingitused olemas. No, tegelikult, üks kink veel on puudu aga selle mõtleme õega lähipäevil välja. 

Nii mõnus on vaadata kõiki neid kingikotte, mis ma olen valmis teinud. Sõpradele ja tuttavatele tegin ma see aasta täitsa ise midagi! Ma tegelikult ei taha mõeldagi, mis summad mul kõikide nende kinkide alla läksid...igakord kui poes käisin vaatasin, et oh, misasja see on ülihea kingiidee. Niiviisi vaikselt natuke siit ja natuke sealt ostes sai kokku pandud jumala ägedad pakid. :D

Sneak-peek (nõme sõna tegelikult :D)

Siit on mõned kingid puudu veel...

Tahaks teile juba nii rääkida ja näidata, mis ma ise enda käekestega meisterdasin ja mis ma pakkidesse panin!!! :D Aga noh, jõulud ongi ukse ees! Homme lähen panen üle pika aja tagasi volüümripsmed, enda omad on nüüd saanud puhata ja taastuda. Sama tehniku juures lasen küüned ka ära hooldada. Ja kohe peale seda tuleb Sandra külla - väike jõuluistumine ja kinkide vahetamine. :)

Rahulikku jõuluaega,

musticas

Küünlafanatt ja bargain shopper

Ma fännnnaaaaan küünalde tegemist!!! Praegu jookseb kolmas päev, mil valan taas küünlaid :D Eile läksin ema poole ja võtsin niisama enda tehtud küünlad kaasa, et neid kaunistada. Mõned olid küll lohku vajanud aga neid saab alati hiljem täita. Igastahes, tuli välja, et samal õhtul tahtis ka mu õde küünlaid valama hakata. Läks siis meisterdamine lahti. Valasin oma küünlad täis, mõned siiski olid tänaseks jälle lohku vajunud :(

Täna käisime lõuna ajal kallimaga linnas, sõime Rohuaia kohvikus ja asusime Jaama tänava kirbukatesse. Samal tänaval vana tehnikapoe asemel oli uus kaltsukas tekkinud. Me olime ikka tükk-tükk aega seal. Lõpuks sai muska endale tutika jope ja sellelt sai veel maha -25%. Superost. Peale seda käisime kirjatarvete poes ja realiseerimiskeskuses. Viimasest on võimalik saada megaodavalt igast ninni-nänni. Minu rõõmuks oli neil tulnud müüki ka vene Tonika sarja juuksevärvid. Haarasin sealt ühe pruunika tooni. Nimelt ma olen leidnud Castingu sarjast ilusa värvi, Spicy Chocolate. Kahjuks juurtele jääb imeilus särtsakas toon aga otstele ära kulunud ja tuhm ebamäärane pruun värv. See Tonika värv tõmbas näiteks mu blondid juuksed oranziks. Just seda mul vaja ongi, oranzikat pigmenti. Ehk parandab olukorda :)

Samast poest krabasime kümme 0,10€ Granola müslipakikest, 1,50€ eest suuuuure maapähklivõi, midagi näksimist veel ja siis igasuguseid erinevaid küünlaid, mida ma saaks sulatada ja veeeeeeeeeel küünlaid valada :D Tahaks teile näidata, milliseid imelisi küünlaid ma teinud olen aga kahjuks ei saa *wink, wink*

Nüüd istun väsinult läpaka taga ja arvan, et oleks aeg vahaplekid pliidilt puhastada :D

xoxo,

musticas

Harjumused, mida ma EI igatse!

Suitsetamine

Olen korduvalt "üritanud" sellest loobuda ja nüüd enda üllatuseks avastan, et ma pole vist üle kuu aja isegi mitte mõelnud, et tahaks suitsetada. Ilmselt mõned mõtlevad, et pff, mis see siis on, ainult kuu aega suitsuvaba? See pole mingi loobumine! Aga tegelikult juba enne seda kuud ma suitsetasin üliharva. Üks-kaks korda kuus, kui käisin väljas. Ma olen varem sellest lahti tahtnud saada ja nüüdseks tunnen, et mul ei ole vajadust ega tahtmist selle tegevuse järgi.
Ma arvan, et minu staaž oli umbes 5,5-6 aastat? Nii et need, kes teavad, kui vana ma olen, siis see on väga pikk aeg...Ma arvan, et ma ei olnud otseselt sõltuvuses, vaid ma suitsetasin, sest esiteks, 2/3 mu lähimatest sõpradest tegid seda. Baarides/pubides käies oli see hea põhjus, miks minna korra välja ja värsket õhku hingata + küsides tuld oli see justkui ettekääne alustada kellegagi juttu, kes silma oli jäänud :P Mul lihtsalt polnud põhjust, miks suitsetamist maha jätta.

Nüüd ma elan elukaaslasega koos ja käin harva kuskil suure kambaga väljas. Seega nagu enam pole seda isu, Pealegi, viimased korrad kui ma kaine peaga suitsu tegin, hakkas mul juba kergelt paha ja see hais...huuuuuh...:D Nüüd saan aru, kui ebameeldiv see on :D

Suvalises kohas magamine 

Kui ma noorem ja rebellious olin, siis iga suvi ma läksin vastu ema tahtmist igasugustele muusikafestivalidele ja rändasin mööda Eestis üleüldse. Ükskord läksin isegi üksi Lelle festivalile...milline tahtmine PEAB olema, et võõrasse kohta üksi jooma minna...oeh. Igastahes, sellega kaasnes alati kuskil suvalises kohas ööbimine. Kui tegu oli festivalidega, siis ma tavaliselt võtsin enda telgi või sain kellegi telki. Aga kuna ma pidin enda kotte ise alati tassima, nendega hääletama ja ringi rändama, siis ma võtsin minimaalselt asju kaasa. Mis tähendas, et ma enamasti magasin ilma teki ja padjata. Ärgates üles lõdisedes, sest niiiiii jahe on. Huh, no thanks!  Mida vanemaks sain, seda vähem mind hakkas paeluma võõrastes kohtades ööbimine. Alguses loobusin ringi rändamisest, siis sõbrannade/sõprade juurde jäämisest...Nüüd eelistan iga kell enda voodis oma kallima kaisus ja soojade tekkide all magada.

Hääletamine

Ma olen oma elus nii palju pöidlaküüti kasutanud ja näete, olen elu ja terve. Kordagi, kusjuures, ei ole sattunud ahistava autojuhi otsa. Aga noh, ega ma eriline kaunitar pole ka :D Hääletasin üksi, koos kellegagi, iga ilmaga. Peaasi, et saaks säästa paar euri, et suitsu/alkoholi osta! Mingi aeg see oli päris vahva ja lahe. Aga nüüd olen ma valinud pigem mugavuse ja kasutan ühistransporti - täpne väljumisaeg, saabumisaeg. 

Pohmell

Et ma päris kuiviku muljet nüüd ei jätaks, siis ma mõnikord ikka käin väljas küll! Kui aasta-kaks pudel viina näkku oli tavaline pidu, siis nüüd ma joon kaks siidrit = pohmell. Ja oi, kui rõve on järgmine päev olla...varem oli pohmell iga nädalavahetusene juhtum + mõnikord lisandusid ka nädalasisesed napsutamised, siis see oli lihtsalt midagi, mida tuli üle elada ja isegi koolis käia :D Aga enam ma ei ole harjunud ja seepärast tundub pohmell 10 korda rõvedam ja hullem.

Kõik eelnevad neli käisid minuga kaasas 5-6 aastat ja ma ütlen, et ma olen südamest õnnelik, et ma olen välja kasvanud enda rebellious ja drunktardi perioodist :D Aga see ei tähenda nüüd, et need kes suitsetavad ja joovad on kehvemad, kui mina - ei. Aasta tagasi ma juba tundsin, et tahaksin alkoholitarbimist vähendada jne. Ma üritasin aga lõpuks langesin ikka samasse auku. Nüüd, endale märkamatult, ma kasvasin sellest ise välja. :)

peace,

musticas

Isetehtud küünlad

Peale eelmist meisterdamist tahtsid Sandra ja Inna enne jõule veel kokku saada, et midagi teha. Sandra hakkas rääkima ükskord, et tema tahab küünlaid ise teha. Proovis ta siis kodus aga ei tulnud välja. Täna kolmekesi hakkasime siis pusima, ostsime vajalikud asjad ja vaatasin enne igaksjuhuks õpetusi ka. Minu arust tulid meil üliägedad küünlad ja rasvakriitidega abiga sai särtsu värvidele juurde anda.

Mida vaja läheb:

• kahte potti
• purke, vaase, anumaid, kuhu oma küünalt sisse teha tahad
• vanu küünlajuppe
• süütenööri 
• rasvakriite
• niiti
• teipi
• aroomiõli
• kääre
• kahvlit

Kahte potti on vaja selleks, et ühes keeb vesi ja teine, väiksem on veevannis. Esimene samm ongi vanad küünlajupid üles sulatada. Samal ajal, kui ta keskmisel tulel sulab, tuleks ette valmistada nõu, kuhu sisse kallata vaha. Meie kolmeksi valisime purgid. Sandra ostsi kahte sorti süütenööri - üks mis on täiesti tavaline, vaja on see libistada läbi selle pisikese metallist junni, mis tavaliselt teeküünalde põhjas on. Ma hetkel ei tea, kuidas seda nimetatakse aga ilmselt te saate aru millest ma räägin :D Sellega on hea see, et seda saab kasutada pikkade küündalde tegemiseks. Teist sorti süütenöör oli koos selle jubinaga ja vahaga juba koos. Ainuke miinus oli see, et enamus minu purkide jaoks oli ta liialt lühike.

Selleks, et süütenöör püsiks paigal vaha kallamise ajal, tuleb ta niitide vahele kinni panna. 

Me kasutasime ohtralt aroomiõlisid. Neid saab endale muretseda Universaal Universumist, seal on väga suur valik. Samuti olen märganud, et ka Selveris müüakse neid. Kindlasti müüakse neid ka teistes poodides. Need on lihtsalt kaks kohta, kus ma tean, et neid kindlasti on. 

Aroomiõli tuleks lisada enne vaha kallamist, kui teha kihilist küünalt, siis võib iga kihi vahele. Mida rohkem aroomiõli, seda lõhnavam küünal tuleb!

See süütenöör, mida oli vaja vahaga ekstra kokku teha ja läbi julla libistada, oli kahjuks liiga jäme ja mul ei õnnestunud see kuidagi. Seega leidsin mina sellise lahenduse, mis töötas vägagi hästi.

Jahtuvad ja tahenevad....

Lõpuks sai selline kogus neid valmis :) 

Paremal pool must küünal on Sandra oma, ta tahtis lillale vahale musta vahakihi peale kallata. Kahjuks ei olnud alumine piisavalt tahenenud. Ta arvas, et see on paras matuseküünal :D

Mõned küünaldest olid ka kihilised aga kahjuks piltidelt see väga välja ei tule.

Kui asjasse süveneda ja kannatust varuda, siis saab nii vahvaid küünlaid teha! Lisada võib veel näiteks glitterit ja hiljem saab purgikesi kaunistada. Meile väga meeldis ja minul on juba igasuguseid ideid. Ma olen täielik küünlafänn, eriti lõhnakate. Nüüd on asi käpas ja võib julgelt veel neid teha :)

xoxo,

musticas

* * *

Ma ükspäev mõtlesin, kui paljud inimesed leiavad vigastatud loomi ja viivad neid kliinikutesse, maksavad nende operatsioone, otsivad toetajaid, annetajaid...ja täna just selline asi juhtus minuga...nimelt olime sõbrannaga just Põhjakeskusest tagasi sõitmas ja vahetult autoga enne kortermaja taha pöörmist, vedeles keset suur teed kass. Peatasin auto, samal ajal kõnniteel kõndiv kutt korjas kassi üles ja tõstis ta eemale. Arutasime kiiresti läbi mida teha. Otsustasime kassi autosse panna ja loomakliinikusse sõita. Kui ei ole tema elu võimalik päästa, ehk on kiibitud ja saab vähemalt omaniku üles leida. Kahjuks sinna jõudes oli ta hinge heitnud ja samuti ei olnud tal kiipi. Imelik olukord tekkis, kui meilt küsiti kas meil ei ole kassi kuskile panna...kogelesime siis vastuseks midagi ja nad otsustasid kassi külma panna ning hommikul loomade varjupaigale ta anda. 

Hiljem läksin ema juurde, et teda mingisugusele töö jõulupeole viia. Ja esimest korda elus ma nutsin tema ees ja ei püüdnudki seda varjata.

Ma tahaks kõigile hingele panna - palun kiipige oma loomad ära JA palun olge hoolivamad! Isegi, kui sa näed, et teel vedeleb surnud loom, palun tõsta ta kasvõi tee äärde, sest järgmine hetk see vaeseke lihtsalt sõidetakse vaibaks...

musticas

Jõulutundest

Kuidas tekib jõulutunne? 

Ma nii soovin, et ma tunneks seda päris päriselt...aga siin ma istun, üksi kõledas, jahedas ja pool tühjas korteris. Kallim on tööl ja mul ei ole mitte midagi tarka teha. Kolmas päev jookseb, mil ma vaatan seriaali Kättemaks (mis on tegelikult niii hea!) ja mängib Facebookis mänge. Natuke olen isegi koolitöid teinud. Kui ma mõtlen jõulutundele, siis ma kujutan vaimusilmas ette jõululaule taustal mängimas, suuuuurt pere ümber laua, kus ootab majesteetlik õhtusööki, inimesed on rohe-puna-valge kampsunites...aga ilmselt selline olukord on vähestes peredes. Mulle on selline pilt peas, sest Ameerika filmides on nii. Aga elu pole film...ma tahaks nii väga leida enda selle millegi, mis võtaks ära selle kripeldava tunde mu seest...justkui miski pole õige. Osalt on see ka nii ilmselt, sest ma ei ole enda sees leidnud tasakaalu. 

Mida aeg edasi, seda tähtsusetumaks muutuvad sellised sündmused nagu jõulud, aastavahetus...Jõuluvana ja päkapikke pole olemas, aastavahetus on lihtsalt vabandus, et ennast pildituks juua...võib-olla olen ma lihtsalt praegu punktis, kus ma olen lahti lasknud oma vanast elustiilist (party 24/7) ja vaikselt hakkab soe pereelu tekkima? 

Igastahes, ma pole kindlasti inimene, kellele meeldib ühe mätta otsas kükitada ja mõelda. Selleks, et elada õnneliku elu, sest lõppude lõpuks, me elame ju vaid korra, tuleb midagi ette võtta. 

musticas

Kiire detsembrikuu alguse ülevaade

Eelmine nädal oli sess koolis, kaks arvestust, inglise keeles ja eesti keeles ning eksam politoloogias, mille sain nelja! Muidugi oleks viite tahtnud aga ma mõtlesin, et kui ma nelja ei saa, siis ma olen küll VÄGA pettunud endas. Keskkoolis käisin põhimõttega "peaasi, et tehtud saaks". Nüüd tahaks olla parem. Endal tuleb hea tunne sisse, kui pingutad ja saad hea hinde :) Inglise keeles sain arvestuse viie, samuti pidime selleks korraks ka business invitation'i tegema. Ma nägin vaeva sellega ja ma sain nelja. Olin pettunud. Õpetaja rääkis ja tõi näited teiste töödelt, mis vead olid ja kuidas oleks pidanud olema, kes tegi hästi. Mina istusin taga nurgas ja niiii kannatamatult tahtsin juba küsida enda vigade kohta :D Peale testi istusime vaikselt klassis, tegime ülesandeid, kui õpetaja ütles, et paneb mulle ikka viie, tal muidu ei saa jõulude ajal süda rahu :D Success! Kahjuks küll I semestril pannakse enamus ained lihtsalt arvestatud. Aga ikkagi endal on sees rahulolu, et ma tegin asjad viiele! Ka eesti keeles oli arvestus....ja oi, kui napilt ma selle läbi sain. Eesti keel on selline aine, mida ma võin õppida aga lõpuks panen töös ikka kõik tunde järgi, seetõttu olen ka kolmeline selles aines. Kuid nagu ma mainisin, siis ka see aine seekord pandi lihtsalt arvesatatud. 

Järgmine sess on alles veebruaris, jaanuarisse jääb veel mikroökonoomika eksam *scared*. Eelmine nädal puuduski selle aine tegelik õpetaja, teda asendati. Ja no, see daam, kes meile sinna klassi ette tuli, ei osanud ikka kohe üldse meile seletada, kuidas arvutusülesandeid teha. Õnneks kaasõpilastega suutsime õpetaja jutu kuidagi endale arusaadavaks teha. 

Hetkel ootab kirjutamist suhtlemise aine essee, töökeskkonna ohutuse analüüs, arvutiõpetuses vormistatud referaat saatmist, dokumendihalduses oli mingi ametlik kiri kirjutada...ja noh, ettevalmistumine eksamiks!

Õhtuti peale kooli üritasin korterisse jõuda ja ikka üht-teist nokitseda. Oleme nüüd nii kaugele jõudnud, et alustasime eile tapeetimisega :) Kui sellega ühelepoole saab, läheb põrand maha, mis meil juba valmis ostetud on. Eesmärk oligi, et jõuludeks saaks magamistuba valmis. Peale seda hakkame vaatama köögi poole...seal seinad lagunevad ja...oeh...eks näis, mis välja mõtleme sellega.

Eile käisime maal, teist adventi tähistamas. Vanatädigi oli Viljandimaalt kohale tulnud. Peale suur söömingut läksime jalutama. Tegime mõned nummikad pildid.

Ja mul on ülimalt hea meel, et mu pere on 100% mu musuka omaks võtnud. :)

 Nii kalla ♥

xoxo,

musticas