Minu kiirkoristuse rutiin

Kindlasti on Teilgi olnud olukordi, kui keegi ootamatult külla tuleb. Loetlen enda toimetused, mida ma tavaliselt järjekorras esimesena teen, et jätta kodust enam-vähem viisakas mulje :D 

KÖÖK

Nõud! Need üritan ma esimese asjana käppelt ära pesta. Kui kraanikausis on vaid kaks taldrikut ja klaas, siis pole hullu. 

Pühin toidupuru laudadelt.

Vajadusel vahetan plekilise laualina.

Põrandalt pühin harjaga suurema prahi kokku.

ELUTUBA

Asjad oma kohtadele või ajutiselt kappi/sahtlisse/korvidesse peitu. 

Kui kappidel on õudne tolmukiht, siis tõmban kasvõi käega üle.

Kate ja padjad diivanil sirgeks ning vinksu-vonksu. 

MAGAMISTUBA

Voodi korda esimesena asjana! Voodikate sirgu ja padjad paika.

Riided lähevad kappi peitu või ukse taga olevasse nagisse rippu.

Muu kraam, mida riidekappi ei pane, viuh, voodi alla.

Meigiasjad ajutiselt suvalt sahtlisse.

Kui on ikka täielik kaos magamistoas, siis lihtsalt uks kinni tõmmata ja öelda külalisele(tele), et ei lähe sinna :D

KORIDOR

Vedelevad jalanõud kappi.

Ja kui aega jääb üle kõige selle kõrvalt, siis üritan tolmuimejaga ka teha, et suurem praht ja puru silmale kriipivalt nähtavale ei jääks.

Tavaliselt kehtib minu puhul selline asi...:D

Üks maal, mis vist kunagi valmis ei saa

Mul on üks lõpetamata maal, mis on nüüdseks mitmeid kordi läbi teinud muudatusi :D Ja lõppu ei paista tulevat. Kogu lugu sai alguse, kui ma kunstikas käisin, olla võis see 11. klassi alguses siis, sest ma käisin seal üksinda. Eelnevatel aastatel olin sõbrannade/klassikaaslastega kampas käinud aga tol aastal olin üksik hunt.

Ma suhteliselt uimerdasin sellega, kuigi see pidi minema näitusele. Sinna ta läks poolikuna ehk siis sellisena...

Nii ta seisis mul ikka päris pikka aega. Siis ma otsustasin joonistada juurde lilled, mis tulid KOHUTAVAD. Samas must-valge poolega olen väga rahul. 

Silmadest ei hakka üldse rääkima...:D

Otsustasin lilli parandada ja silmi ka. As you can see, I suck at it. :D

Ja praeguseks on maal siis selline. Taevas läheb ülevalt käest ära ja tühja võitu on see roheline küngas...oeh, kes teab millal pintsli jälle kätte suudan võtta :D

Õega maal pildistamas

Käisime Viru-Jaagupi kiriku aias ja selle lähedal pildistamas. Hiljem sõitsime Mõdrikule ja tegime paar klõpsu sealgi. Elle on superilus aga no, paigal ei püsi :D Enamus piltidel ta kas haigutas, sättis juukseid või tõmbles niisama...Oeh. 

 

Vahepeal käisime vanaema juures pannkooke söömas ja juttu rääkimas. Peale seda sõitsime Mõdrikule. 

* * *

Ma olen jumalast vässss ja teen veel viimased pingutusi, et töönädala kaks viimast päeva üle elada. Ma lihtsalt ei jaksa hommikuti üles tõusta. Natukene veel ja siis on nädalavahetus ning peale seda kohe reisile minek!!! 

Töölt ära tulemine oli nii õige otsus, kirjutan sellest pikemalt, kui aega on. Mul on nii kopp ees sellest arvutis istumisest. Tööl koguaeg persetan (ja mängin lollakaid FB mänge), lähen koju ning teen sama. Ma ootangi augustit, et olla aktiivne, samas ma kardan, et siis ma ei satu väga palju blogisse. 

Ma veel mõtlen, kas ma hakkan reisile läpakat kaasa tassima...ma ei usu, et ma väga blogida siis viitsin, samas ma tean, et kui ma selle koju jätan, siis tahan hullult blogida. Aga sugulasel on ka ju läpakas tegelikult...

♥ Boyfriend Tag ♥

Hiljuti on palju ringlenud boyfriend tag'i postitusi. Huvi pärast tahtsin teada, mis Tanel neile küsimustele vastaks. Ma isegi naersin paar korda :D

1. Kus me kohtusime?

Rakvere skeidis.

2. Kus oli meie esimene kohting?

Sellist asja nagu kohting polegi meil olnud.

3. Sinu esmamulje minust?

Väga jutukas, sõbralik ja seltskondlik, ei karda enda arvamust avaldada.

4. Millal sa tutvusid minu perekonnaga?

Su ema poolne pere teadis mind juba varem, kui me sõbrad olime aga isaga kohtusin esimest korda 2014 märtsis äkki, kui me olime juba paar kuud koos olnud

5. Kas mul on mõni veider komme?

Jätad enda juuksepandlad igale poole vedelema.

 6. Kui kaua me oleme koos olnud?

562 päeva.
Ehk siis veitsa üle 1,5 aasta.

7. Kas meil on mõni traditsioon?

Võib-olla kuskil alateadvuses on mingi traditsioon mida enda teadmata tähistame.

Okei, milline diip vastus :'D Aga ega mul endalgi ei meenu mingisugust traditsiooni. Noh, aastapäeva tähistamine...hm...peaks looma mõne :D

8. Kuhu oli meie esimene ühine reis?

Riiga.
Pilt tehtud hosteli trepikas :D

9. Mis oli esimene asi, mida sa minu juures märkasid?

Su armas naeratus.

10. Mis on minu lemmikrestoran?

Chopsticks, Rohuaia kohvik.

Kusjuures, kui ma mõtlesin, et mis mu lemmiktoidukohad on, siis ma isegi ei oskaks vastata aga need kaks on tõesti mu ühed lemmikud :D

11. Mille üle me kõige rohkem vaidleme?

Söögi, koristamise ja kodusisustuse üle ja veel üks asi mida ma ei avalikustaks.

12. Kus ja millal oli meie esimene suudlus?

Võsul, 2014 jaanipäev.

13. Mida mulle meeldib telekast vaadata?

Kui meil oleks telekas siis „Lahingud ladude pärast“ ja see antiigipoe asi, ma pealkirju täpselt ei mäleta.

14. Nimeta üks asi, mis mulle ei maitse?

Piim, heeringas, lillkapsas, need pikad rohelised oad mis on „Mehhiko segus“ jne.

Lillkapsas on ok, kui see on toores ja näksimiseks lauale pandud.

15. Mida ma endale tavaliselt restoranist juua tellin?

Vesi, sprite või segumahl, aa või tequila.

Jahm...:D

16. Mis number jalanõusid ma kannan?

40? :S

See on õige vastus. Alguses pakkus 36 või 38, niiii mööda :D

17. Milline oleks mu lemmikvõileib?

Sai, sulajuust, vorst, kergelt sulanud juust, salatileht, praemuna, sulajuust, sai.

18. Mida ma sööks iga päev?

Kodutehtud sushi.

19. Mis värvi on minu silmad?

Rohekad hallikad.

20. Kumb meist avaldas esimesena armastust?

Mina.

Vanavara laat Kila-Kola

Juba päris tükk aega tagasi käisime Seidlas vanavara laadal. Mis mind üllatas, et palju kraami, mis müügis oli, leidus ka Taneli vanaema kodus ja uskumatu, mis hinnaga neid asju veel müüdi :O Mina olen üritanud samasuguseid potsikud müüa 0,50€ ja siis ka neid keegi ei tahtnud :D Laadal müüdi neid 10-15€! Muidugi leidus ka väga huvitavaid asju, mida tõelised kogujad otsida võisid. Näiteks üks mees müüs igasuguseid sõja-aegseid asju (gaasimaskid, mütsid, märgid).

Ostsime pehmet jäätist ja kuna tol päeval päike küttis jõhkralt, siis masinast tuli juba täiesti sulanud jäätis. Täiesti võimatu oli seda süüa, konkreetselt voolas möödas käsi.

Käisime ka avatud mõisas. Seal oli mõnus jaheee! Ja ma nägin seal enda unistuste tooli!!! Ma olen nii kaua jahtinud sellist tooli, millel on käetoed. Mööbli Aidast on sellised müügil aga nad on kõik tumedast puidust ja punakate riidekatetega. Üks heledam versioon jäi mulle silma, kuid hind oli krõbe - 180€.

Kui ma seda roosat tooli nägin, ma ahhetasin ja pildistasin seda. Siis üks naine jalutas mööda, ilmselt korraldaja või üritusega seotud, ütles, et need on müügis. Hinnaks oli sama, mis poe toolil - 180€, tingimisvõimalusega. Minu arust oli see õiglane hind, arvestades. et see oli käsitsi üles tuunitud.

Veel oli seal samasuguseid toole lilla ja punase kattega. Ja siis veel selliseid...neidki oli mitmes toonis, hetkel enam ei meenu. Riie oli seline libe, vett hülgav. Et kui midagi peale ajad sellele, siis pühid lapiga lihtsalt ära. Ma olin igastahes väga vaimustuses neist esemetest.

Ega me eriti sealt midagi ei ostnudki. Hinnad olid soolased ja see oli ikkagi laat tõelistele kogujatele ning inimestele, kes otsisid vintage stuffi enda koju. Päris tühjade kätega siiski ei lahkunud. Ostsime kaks uut fuksiaroosat graveeringutega pildiraami ja ühe puidust valge südame, mille peal on romantic tekst :D

Selle suve esimene telkimine

Tegelikult juba juuni kuus oli meil plaan minna telkima. Asi lõppes sellega, et panime telgi püsti mu ema aias tagahoovis :D 

Algselt oli meil plaanis minna Kauksi. Millegi pärast ma polnud üldse arvestanud ega mõelnud sellele, et Rakverest sinna on pea 80km. Me olime väljasõidu jätnud ka õhtusse (startisime kell kuus kodust), seega ei huvitanud mind üldse tund aega sõitu...otsustasime, et jääme ikka Lääne-Virumaale aga soov oli mere ääres ööbida. Sõitsime läbi Vihula ja sealt edasi mööda auklikut metsavahe teed. Lõpuks jõudsime platsile, mille olime kaardil välja valinud. Seal oli aga mingi seltskond, kes pidasid pidu. Sõitsime otse edasi ja sellega tegime vea - jõudsime otsaga Oandusse. Tegime ümberpöörde ja telkimisplatsi kõrval oli veel üks parkla ja sealt viis tee mere äärde (kus oli veel üks parkla). Parkisime ära, vaatasime natuke ringi ja panime telgi püsti. Istusime pleedil, sõime, jõime ja mängisime Heads Up'i. Vahepeal jalutasime ja tegime pilte.

Rand oli väga populaarne, paljud käisid seal jalutamas, mõned istusid tekil ja nautisid vaadet või telkisid, nagu meiegi. Öösel hakkas vihma aga sellest polnud midagi, meil oli veekindel telk. Vahepeal seltskond teiselt platsilt käis ujumas varahommikul ja tüdrukud lõugasid üle ranna "nii külm on, nii külm on ju ää!", õnneks jäin suhteliselt ruttu uuesti magama. Luugid lõime kell üheksa lahti ja muidugi mõnel oli vaja kohe  hommikul Tanelile ta vabal päeval hakata helistama *sigh*...istusime telgis mõnda aega, pakkisime oma asjad ja sõitsime koju tagasi.

Nüüd peseme uue pesumasinaga pesu ja oleme lihtsalt lebos. Telgis ei saanud korralikult välja magatud aga sellegipoolest nii mõnus oli, tahaks veel minna.

REEEDE!!!

Oeh, ja ongi jälle, lõpuks (!), üks nädal möödas! :D See tähendab seda, et reis Saksamaale tuleb aina lähemale. Ja mul on juba igasuguseid ideid ja plaane, mida augusti teises pooles teha. Tahaks võimalikult palju käia, reisida, näha loodust ja inimesi. Eks ma praegu unistan aga reaalselt planeerima saab hakata siis kui palk ja puhkusepäevade rahad on käes.

Rainiga suhtlesin eile üle pika aja telefonis ja ütlesin, et pakkugu mulle ükskõik mida, kuhu ja millal, ma tulen! :D Siis ma mõtlesin, et võiks mõneks ajaks Tallinnas kellegi juures crash'ida...tüdrukutega pidi vist mingi grill ja tšill tulema, kui nad suudavad välja mõelda kuupäeva, mis kõigile sobib (minul pole piiranguid).

Joanna käis eile külas ja rääkis, et ostis lambist piletid RyanAiri kaudu Oslosse. Peale seda kaks tema sõpra ostsid ka ja nüüd nad lähevad kolmekesi reisile. Ja üldse, Joanna näiteks elas Inglismaal kolm nädalat, üksi läks sinna. Kohe inspireeris, et miks ma pean otsima ja anuma kedagi endaga kaasa. Üksi saab ju ka reisida. Noh, muidugi on tore, kui keegi on kaasas. Ma olen selline inimene, kes tahab kellegiga läbi arutamist ja ma ei oska nagu väga hästi võõras kohas üksi olla. I get socially awkward :D Tegelikult ma tahan juba pikemat aega Rootsi kruiisitada. Sinna ma võin üksi minna, sest olen varem ühe korra käinud seal. Tahaks lihtsalt ringi vaadata ja pildistada. Aga ma ei taha mitte mingil juhul kajutit võõrastega jagada :D (kui keegi on minemas ja üks inimene on puudu, siis hey, hey!).

Raadiost tuleb praegu Kid Cudi - Memories ja tuleb täiega isu kuskil pidutseda, tantsida ja igasuguste inimestega tutvuda. Tahaks elu nautida!!!

Okei, ootan pikkisilmi enda palka ja siis saan kalkuleerima hakata, mis augustis toimuma hakkab. Kui kellegil on midagi ägedat pakkuda või soovitada, laske käia! :)

Fotoshoot emo-õega

Kutsusin eile õe külla, sest kaasa oli tööl ja mul ei olnud peale tööpäeva nagunii midagi teha. Mõtlesime, et teeks väikse fotoshoodi. Algselt pidi ta rokkar olema, kellest saab hiljem narkar :D Aga kui ma teda meikisin siis sai temast nii ilus emo. Meenutas vanu aegu, kui ise 14 olin :D

Kruttisin natukene töödeldes liiga palju nuppe aga emo-aegadel oli see äge! Mida rohkem töötlust, seda vingem olid.

mystiline musticas sotsiaalmeedias

Panen siia kõik lingid, kus mul kasutaja on ja kus ma aktiivne olen.

Põhiliselt toimetan Facebookis aga väga oluline koht on minu jaoks ka Instagram.

Pinterestis käin ma ideid ammutamas.

Bloglovinis on mul ka kasutaja, kuid ma ei käi seal eriti aga olemas ta mul on, mulle selle kaudu eriti ei meeldi blogisid jälgida, vaid ikka Bloggeri kaudu.

YouTube's  kuulan ma muusikat, vaatan enda lemmikuid Youtubereid ja vahel vaatan ka DIY õpetusi.

Minu kogemused juuksepikendustega

Kõige pealt vabandan ette piltide kvaliteedi eest. Enamus neist on alla tõmmatud netist.

Minu esimene kokkupuude pikendustega oli 9.klassis (ehk siis viis-kuus aastat tagasi). Olin sügisel oma räämas juuksed maha lõiganud kaelani, sirge potika lasknud sõbrannal lõigata ja blondeerinud ära. Alguses olin kollapea, eelnevalt olid mul pruunid juuksed ning enne seda lillad, sinised, punased, oranžid ja jumal teab, mis värvi veel :D Ma teen enda juuste ajaloost eraldi postituse, sest muidu praegune veniks romaaniks.

Esimesed pikendused olid siis sünteetilised ja kasutatud! Ma jalutasin ükspäev koolist koju ja sattusin üht tuttavat teretama, jäime rääkima ja jutt läks pikendustele :D Ta pakkus välja, et müüb kõik enda omad mulle 50 krooniga. Need olid Expressionsist ostetud ja tal oli neid mitu komplekti. Tol ajal maksis Expressionsis üks pakk pikendusi (üks rida juukseid) vist 190 krooni. Tema müüs mulle kaks pakki neid ja igasuguseid üksikuid salke ka. Ja kusjuures, kasutatud sünteetilised juuksed on paremad, kui tutikad pakist võetud. Viimased on sellised võltsilt läikivad ja libedad. Kui nad on juba natuke kasutatud, siis läige on kadunud ja sirgendades muutuvad nad siledaks. Alguses muidugi ei osanud ma neid väga hästi pähegi panna. Alumised otsad olid pikendustel sellised hästi puhvis ja ma ei teadnud, kuidas sellest lahti saada. Sellepärast ma põdesin täiega, arvasin, et on kohe näha, et ei ole enda juuksed. Kord linnaliinibussiga sõites nägin seal üht tuttavat ja ta ütles, et kui sirgendada juuksed üle, siis nad muutuvad siledaks ja ei ole nii turris. Ja see aitas!

Alumisel pildil väga selgelt näha, mis pikkusega mu enda juuksed on. Valus.

 Siin olen juuksed juba järku lõiganud. Ja ei, nad ei olnud nii nartsud, enamus juukseid taga :D

Ajapikku õppisin ma neid paremini pähe panema, lõikasin veidi järku, et jääks loomulikum mulje. Kord Kuressaare linnas poodlemas astusin sisse väga veidrasse poodi. Minu üllatuseks müüdi seal pikendusi! Viie euro eest sain terve rea 60cm juukseid. See oli väga hea hind! Kokku tuli mul super komplekt. Lühikesed ja pikad pikendused koos, tekkis väga loomulik mulje ja igale poole pähe jätkus pikendusi.

Mina kandsin sünteetilisi clip-in'e oma viis aastat. Ja ma oskasin neid nii hästi endale pähe panna, et inimesed arvasidki, et need on mu enda juuksed. Ma tõesti nägin vaeva, et clipid kuskilt ei paistaks ja oma juuksed sulanduksid perfektselt. See, et nad sünteetilised olid, ei takistanud mind ägedaid lokke ja soenguid tegemast. Sünteetilised clipid on paksemad, kui päris juustest ja sellepärast nad juba meeldisid mulle rohkem. Seda ma sain teada muidugi alles peale seda, kui ma enda esimesed pärisjuustest clip-in'id tellisin paar aastat tagasi. Maksin vist oma 40€ 70 grammi eest. 70 grammi on väga vähe! Vaja on vähemalt 100g ja kuna mul on paksemad juuksed, siis minu jaoks parim variant on üldse 160g.

Need 70 grammised juuksed olid nii õhukesed ja väetid, ma muidugi värvisin neid ka (halliks, before it was cool!). See oli siis aastal 2013.

Tellisin uued sünteetilised Hiinast, sest vanad sünteetilised olin samuti untsu keeranud :(  Igastahes, need mis ma Hiinast sain oli täis praht. Ma tellisin liiiiga pikad (80cm) ja kvaliteet oli kohutav. Vahepeal kandsin juuksepatsi ja krunni.

Peale seda tellisin (aasta aega tagasi, 2014.a suvel siis) samuti AliExpressist kaks bundles'it pärisjuukseid Hiinast ehk 2x100g, ilma clippideta. Ise lõikad sobivad ribad välja ja õmbled clipid külge. Need on muidu hirmmmmmmm kallid aga AliExpressis oli suur soodukas ja ma sain 200g pärisjuukseid alla 40€, vot see oli diil! Tellisin toonis #613 ja täiesti kollased pikendused jõudsid minuni. Pange tähele! Sünteetilste juuste toon #613 on alati heledam, kui pärisjuustest pikenduste toon! (vasakul pool pildil siis toon #613, milles ma täiesti pettusin) Siis hakkas minu pea üle poole aastane juuksevärvi kriis. Nagu näha värvisin ma juuksed punaseks (täiesti rumal otsus, värv ise oli ilus aga kuna oli värvitud Tonikaga, siis lihtsalt ei püsinud sellisena). Ma hetkel ei hakka kirjutamagi, kui mitu korda ma juukseid erinevate värvidega värvisin, lihtsalt, et pikendused klapiksid enda juustega. Koguaeg värvisin aina tumedamaks. Viga!!! Enda juustelt kulus koguaeg värvi erksus silmapilgutusega, sest need olid ju mul aastaid blondid olnud ja nad lükkasid uut tooni ära. Lõpuks sain aru, et blond on the one ja selleks ajaks olin ma peast tumelilla. Pikendusi heledaks enam ei saanud ja minul oli tulemas tähtis töövestlus politseis. Mõtlesin, et no, kuidas ma lähen sinna nii!? Ja nii ma hakkasingi tagasi ennast blondeerima. Sellise vembu puhul aitas mind väga Syossi kõige keevitavam värvieemaldaja, mis lubas juukseid helendada kuni 9 tooni. Nüüd olen õnneks tagasi täielik blond, roosa tukaga.

Kui olin juba töötanud politseis umbes kuu aega, mõtlesin, kõik, nüüd mul on palk tulemas ja panen endale päris pähe kinnitatavad juuksepikendused! Mõeldud ja mõne aja pärast tehtud :) Päris kohe ma neid ikkagi ei pannud, vaid natuke aega peale sünnipäeva. Ahsoo, vahetult enne seda tellisin veel ühed pikendused AliExpressist ja kuigi ma valisin veidi "kallimad" (9 eurot maksis komplekt :D), siis kvaliteet oli ikka saast, mis saast.

Eks siis tulevikus ole näha, kas otsus panna kerantiinid oli õige või vale. Noh, et kas tõesti on juuksed siis nii ära rikutud. Õnneks mind on tugevate juustega õnnistatud, nad on juba eelnevalt nii palju värvimisi läbi elanud aga kiilakaks pole jäänud. Loodame, et jää ka :D

Lõpetuseks: soovitan soojalt kõigile clip-in'e. Ajapikku saab nende paigaldamise ja hooldamise käppa. Mõte, et nende sättimisega läheb kauem, kui pähe kinnitatud kerantiinidega või teipidega, on vale! Ma ise arvasin, et hakkan nüüd hommikuti kiiremini valmis saama. Ei, vastupidi, läheb hoopis kauem. Ja oi, kui kaua juuksed kuivavad mul praegu :/ Sünteetilisi clip'e võib pesta aga seda ei pea tihti või üldse tegelikult tegema. Pärisjuustest pikendusi ikkagi aeg-ajalt tuleks. Mina pesin sünteetilisi ainult siis, kui peale pidu haisesid suitsu või alkoholi järgi. Minu lemmikuks jäävad ikkagi clip-id, õhtul saab need peast ära võtta, näppudega läbi juuste lasta. Eks see ole tegelikult lõpp-kokkuvõttes igaühe maitse eelistus. Mina olin nii kaua clippe kasutanud, nende paigaldamise ning sättimisega harjunud, selgeks saanud igasugused nipid. Sellepärast need mulle nii väga ka meeldisid.

Lugejale võib tekkida küsimus, et miks ma ometi enda juukseid välja ei ole kasvatanud. Oeh, it's a looong story :D Ja sellest ma kirjutan järgmises või ülejärgmises juustega seotud postituses.