Veel belgia pistes märkmikuid

Üle pika aja tegin siis midagi ise oma kätega lõpuks valmis! :) Kunagi kirjutasin, et käisin emaga Belgia pistes märkmiku tegemise koolitusel. Nüüd on mu ema ise andnud neid koolitusi ja nii mina, kui ka mu õde oskame neid teha. Nagu te teate, olen ma töötu ja kooli pika praktika tõttu keegi eriti minust huvitatud ka ei ole. Samas raha natuke ikka on vaja. Seega otsustasin teha erinevaid märkmike ja neid müüma hakata. Teie ees ongi nüüd nädala jooksul valminud d.i.y. märkmikud, lehed sees formaadis A5. (Kõik made from scratch - alates kaante lõikamisest, kuni lehtede sisse õmblemisest).

 Väiksemad märkmikud, lehed formaadis A6

Kaks pisikest märkmikut oli veel aga kahjuks üks läks natuke ämbrisse kujundusega, mille ma ilmselt ümber teen ja teine sai pildistatud väga pahas valguses. Rohkem pilte märkmikutest näeb minu FB lehel Belgia pistes märkmikute albumis. 

Esimesest kokkupuutest Belgia pistes märkmikutega saad lugeda SIIT.

xoxo,

musticas

Riitsinusõlist ja selle toimest

Kui võtsin oktoobri lõpus volüümripsmed maha, siis kergelt õeldes, olin shokeeritud. Mu enda ripsmetest olid alles jäänud pisikesed, lühikesed ja hõredad heledada tutikesed. Teadsin, et pean midagi ette võtma. Kunagi klassiõde rääkis, et kasutas seda ja otsustasin ka proovida. Panin igapäevasel umbes kolm nädalat seda nii ripsmetele, kui ka kulmudele. Vahepeal nagu kaotasin järjepidavuse aga paar korda nädalas kasutasin õli siiski. Ja ma võin käsi südamel öelda, et toimis! Eriti minu kulmudel. Kui noorem olin siis mul oli emo periood ja selle tarvis raseerisin kulme, et geelpliiatsi ja laineriga kulme joonistada. Kui tagasi neid kasvatasin, siis muidugi kitkusin niiiii peenikeseks, kui võimalik. Kulmude lõpud pole mul kunagi kasvada tahtnud peale sellist käitumist. Nii, et kui jätsin kulmud joonistamata, siis olid nad poolikud. Aga nüüd on lõpud nii kenasti tagasi kasvanud, et igapäevaselt ei ole poodi minekuks vaja toonidagi  :)

Selline see õlipudelike välja näeb. Maksis apteegis kaks eurot ja sendid peale. Õli ise on hästi paks ja läikiv nahal.

Enne ja pärast pilt kulmudest

Esimene pilt on tehtud üsna kohe peale seda, kui võtsin ripsmed ära. Vist olin isegi natukene selleks ajaks juba õli kasutanud, sest lõppe on natuke näha. Võib olla see on natuke parem pilt...nagu näha, siis mu kulmud on ülipeenikesed :D

Kokkuvõttes võin ma öelda, et ma olen rahul ning et mina märkasin enda kulmude ja ripsmete puhul muutust. Mina eriti seda enam ei kasuta aga kallim hõõrub seda vahetevahel enda habemesse :D

xoxo,

musticas

Väikelinna võlud

Laupäeval käisin kalliga kinos õudukat vaatamas, "Naine mustas: Surmaingel". Kino parklasse jõudes nägin, et Raini CVF kleepsudega auto oli ka seal. Sees nägime Laurat ja Martinit, kellega Rain kinos kokku saama pidigi. Saalis, kohtadele minnes, kuulen, et keegi viimasest reast pimedas hüüab mu nime - Sandra oli ka Rannuga kinos :D 

Täna, peale küünehooldust (kus ma olin 3h, sest mu küüned olid nii pekkis! :@ Nüüd on õnneks korras :3), läksin Säästuka juurde raha välja võtma, ei vaadanud üldse ümber ringi, kui keegi järsku ütleb: "Tere, Maria". Esiteks, väga-väga-väga vähesed kutsuvad mind nii, vaatasingi, et kes see nii siis mind tervitas. Tegu oli ühe vana tuttavaga kunstikoolist :D Olin parkinud tema sõduki kõrvale, minu ees eputamiseks andis koha peal gaasi oma autopanniga :D

Väikelinnas elades näeb alaaati kedagi tuttavat. Enamasti on muidugi nii, et kui näed elupaukana välja ja loodad, et kedagi ei näe, siis juhtub vastupidi :D Oma viis aastat tagasi nägi igapäevaselt linna peal rohkem sõpru ja tuttavaid aga aastast aastasse kolitakse Rakverest välja :/  Millest on muidugi kahju. 

xoxo,

musticas

Fresh

Okei, eile mõtlesin, et mu blogi pole ÜLDSE selline nagu ta kunagi oli. Ma kirjutan harva mis teinud olen, kus käisin, kellega, keda nägin, mida ütlesin ja kuulsin ning VEEL vähem kirjutan sellest, mida ma tunnen. Kas mul on masekahoog peal või olen hoopis ülihappi või lihtsalt neutral. Kui ma paar päeva tagasi võtsin vastu otsususe, et nüüdsest ütlen ma enda arvamuse täpselt nii välja, saagu, mis saab, siis  nüüd otsustasin veel ka blogis natuke isiklikumaks muutuda.

PEACE,

musticas

Crazy lady driving vs. teokene roomamas

Tallinnas on ilmselt kõik täheldanud, et see on täis närvilisi autojuhte :D Ka mu sõbrannad, kes elasid Rakveres ja kolisid Tallinna, on selle sõidustiili üle võtnud. Aga näiteks sõbranna, kes elab mul Rakvere külje all, olenemata aastaajast, sõidab ta 30km/h. Rakveres üldiselt on mõistlikud juhid, kui välja arvata üksikud maasturitega ajuinvaliidid, parsadega ässavad ossid ja mõned närvarid :D

Mina isiklikult olen autojuhi tüüpidest mõlemat - võin olla meeletult närviline, kimada, kummi vilistada ja signaalitada. Elukaaslane vihkab, kui ma signaali linnas lasen aga no, krt, selle jaoks see nupuke ongi, et anda märku teistele juhtidele, et ma ei ole rahul nende manöövriga või millegi muuga! Mulle endalegi on signaali lastud :D Samas mõnikord tiksun ma endalegi tähelepanemata 30km tunnis :D Oleneb päevast, kumb autojuht ma olen - mis tuju ja enesetunne mul on. Muidugi suuresti loeb ka see, millised on ilmaolud. Kui teed on jääs ja lumised, siis ma muidugi ei ületa kiirust, sõidan lubatust isegi aeglasemalt. Aga kohe, kui teed on puhtad, siis mulle meeldib ikka gaasi pressida :D 

Kuidas ma õppisin "kummi vilistama"
Kunagi, paar aastat nüüd tagasi, käisin Rainiga koos autokoolis. Mina sai "päris" load enne teda, tal olid piimakad. Sõitsime siis Põhjakast just koju ja rääkisin talle, et tahaks osata. Põhjaka kõrval on lamavad politseinikud ja seal lõigul ta mind seda tegema õpetaski :D 

Ärge minust valesti aru saage - ma üldiselt olen ikka mõistlik autojuht! Kui ma näen, et keegi linnas sõites on minu taga, siis ma ei tiksu ja linnas ma ei kihuta 80km/h. Ma üritan ikka võimalikult ettevaatlik olla, ei taha kedagi alla ajada ega autot sodiks sõita :D

P.S.! Vihakan inimesi, kes ei oska parkida!!! Sellest peab vist lausa eraldi postituse kirjutama! :D

xoxo,

musticas

Meikimisest, meikimisest...

Teate, ma tahtsin kirjutada paarist inimesest, kes meigivad ennast lihtsalt nii jubedalt palju...nagu nad läheksid igapäev diskoõhtule. Aga siis ma mõtlesin - mis see minu perset ikka torgib. Nad on kõik veel sellised, et kui teed viisika märkuse, et "khmkhm, võiksid natuke tagasihoidlikumalt meikida", tõmbuvad nad niiii õhku täis ja tembeldavad sind kadedaks. :D Peaasi, et nad ise õnnelikud on.

(Kuigi esimesel pildil olev naine on ilusti meigitud, tahaks siiski niiske lapi võtta ja üle ta näo tõmmata! :D)

xoxo,

musticas

Vaesus = räpasus?

Kas olete tähelepannud, kui telekas näidatakse vaesemate perede kodusid, siis need on alati sassis ja jätavad räpase mulje? 

Ma saan aru, et kõigil ei ole tõesti võimalust osta endale uut elektroonikat ja mööblit...ega tööl käiv inimenegi vaevu suudab midagi endale lubada, arvestades milline on palk ja millised on poes hinnad. Aga vot, millest ma aru ei saa - kas see, et sul ei ole raha, tähendab seda, et kodu korras ja puhtana hoidmine kaotab olulisuse?  

Näiteks see korter, mida me praegu remondime ja kuhu me kohe-kohe sisse kolime - seal elas üksikema oma lapsega, seitse aastat. Eile vahetasime prilllauda ja lihtsalt OKSE!!! Ma saan aru, et sa oled vaene ja mida iganes aga kas sa tõesti ei suuda lappi kätte võtta ja vahendit peale pritsida? Kui me esimest korda ka seal käisime, siis lihtsalt silma torkas see, kui rämedad tolmukihid olid kappide peal. Muidugi, kui me veel hakkasime mööblit seal liigutama, siis leidsime igasusugst varandust. 

Ta elas seitse aastat seal ja selle aja sees suutis ta magamistoas ja elutoas tapeedi ära vahetada AGA esiteks, tapeedid olid räme koledad, teiseks oli tapeetimine ääretult lohakat tehtud. Praegu saab ikka väga ilusaid tapeete leiuboksist ehituspoodidest...ega meiegi vaatame endale sealt tapeedirulle. Ei jaksa ikka väga lubada endale 15€ rulli. Nii...teate palju temalt üüri võeti? 50€ kesklinnas asuva 2-toalise eest. Tänapäeval sellist hinda kuskil ei kohtagi enam :D Ma saan aru, et tal oli palju kulutusi - korter, laps, söök, jne. Samas, ma märkasin, et ta suitsetab. Kui raha nii vähe on, siis võiks pigem kuu tobipakkide raha kõrvale panna ja äkki korteriomanikega midagi kokku leppida ja natuke midagi putitada? Kindlasti on lihtsam rääkida, kui teha aga jutu point on ikkagi see - vaesus ei tähenda seda, et kõik peabki kole ja katki ja lohakas ja räpane olema!

Kõige lõpetuseks ei saaaaaaa ma aru sellest, et kui muidu kodu on seapesa aga kui on TEADA, et keegi tuleb külla, näiteks filmima (!)  ja siis ka ei suudeta kodu korda teha...I can't even...

xoxo,

musticas

♥ Terve aasta koos ♥

“You’re my devil, you’re my angel

You’re my heaven, you’re my hell

You’re my now, you’re my forever

You’re my freedom, you’re my jail

You’re my lies, you’re my truth

You’re my war, you’re my truce

You’re my questions, you’re my proof

You’re my stress and you’re my masseuse”

Love you !

Baby Benjaminile venna otsimisest

Otsustasime, või noh, mina otsustasin, et meie väike merisiga vajab kaaslast. Mul on nii kahju temast, kui me lähme uue korteri peale remontima ja siis tema konutab üksi oma puuris :( Kui me ta võtsime, siis oli see täiesti spontaane otsus ja me ei olnud midagi merisigade kohta uurinud. Nüüd teist merisiga võttes olen palju teadlikum :D Kuna ta on meil poisike, siis emast ilmselgelt võtta ei saa. Muidugi saaks teda kastreerida aga siis peab opi eest maksma, pärast loomake peab sellest veel taastuma...parem ei. Seega tema uus kaaslane peab ka poika olema. Rakvere loomapoes olid ainult emased, seega pidi võtma appi kõikvõimsa FB. Kirjutasin ja otsisin....tulemuseta. Kuni eile üks tüdruk kirjutas, et tal on pakkuda. Elab küll Ida-Virus aga käib tihti Rakveres. Jee! Kuigi see poisike on juba 4-kuune, siis on ta ikkagi täielik beebi. Põhiline on see, et neil hakkaks Benjaminga erineval ajal puberteet. Vastasel juhul hakkaks võimuvõitlus ja kaklemine pihta :D Muide, Benjamin sai täna 7-kuuseks :)

Kirjutan natuke ka sellest, kuidas ma kavatsen nad omavahel sõbraks teha. Kui mul ei oleks teadmisi, siis ma ilmselt paneks nad kohe ühte puuri. Which is a no-no. Alguses hoian neid kahes eraldi puuris, mis on kõrvuti. Siis nad näevad ja tunnevad üksteise lõhna. Siis mingi aja pärast üks läheb ühe puuri ja teine teise. Peale kaht nädalat kavatsen nad kuskil neutraalsel pinnal (voodi, põrand) koos lahti lasta. Eks näis, mis siis saab. Arvan, et selle aja jooksul lasen neid ka ninapidi kokku, nii et üks on minu süles ja teine on musuka süles...Võib-olla keegi lugejatest oskab mulle veel nippe soovitada?

Eile lasime Benjaminil tühjas toas vaipkattel ringi joosta ja no mineeeeeee....kui nunnu! Muidu puuris konutab ta koguaeg ja kui ta kaplab oma väikestel jalakestel, on ta nagu mingi peen härrasmees :D Ja see, millisel kiirusel ta ringi kimab, huh! Nagu välk. On ühes toanurgas ja siis hetkega on juba garderoobis peegli taga :D

His little leg. Need on nii mõnnad ja pehmed ja siledad alt. Küüsi peaks ainult lõikama tal.

Praegu elab Benjamin iseehitatud puuris. Alguses oli ta piiiisikeses poepuuris. Ma ei tea, mida me üldse mõtlesime, kui selle ostsime. Täielik loomapiinamine...ja no, me ostsime jooksuratta ka, mis on üldse KEELATUD meriseal kasutada. Hetkel hoiame veel seda puuri, sellega on hea looma transportida.

Leidsin jumala ägedaid ideid Google'st ja Pinterestist uue puuri jaoks. Kui me uude korterisse kolime, siis tahaks vähe fancymat puuri, kui praegu. Korteris kasutame ühte vana kummutit, mis seal juba oli, ma nata uuendasin seda - värvisin selle valgeks. Mingi aeg tuleks nagunii uuem ja suurem muretseda, siis vanast saaks booboo'dele sarnase puuri teha. Päris kena oleks ju!

xoxo,

musticas

Aga...ei ole ju raske?

Mõnedki teavad, et sellel sügisel alustasin oma kooliteed Mõdrikul Lääne-Viru Rakenduskõrgkkoolis. Õpin juhiabi eriala kaugõppes.  Kui alguses ma veel kahtlesin kas minna üle ärijuhiks päevaõppe peale, sest sõbranna ja ta peiks on koos sellel kursusel. Natuke oli hirm ka, et kas ma suudan kodus iseseisvalt õppida...Praegu mõtlen, et õige otsus, et ei hakkanud vahetama. 

Vahel õpetajad küsivad meie käest klassis, kas meil on palju õppida. Ja kõik tüdrukud (meil poisse ei olegi) kooris: "JAA!" Mina ainukesena, üksi, kuskilt klass nurgast, hõikan: "Ei!" :D Ühe klassiõe ask-fm'is lugesin, et ta oli vastanud kellegile: "Kool on tore, palju on õppida aga saab hakkama" või midagi selle sarnast oli. Sel hetkel ma mõtlesin, et kust otsast meil palju õppida on?! Meil on sess üks kord kuus, viis päeva. Siis on kuu aega vaba, et teha koolitöid. Võib-olla mulle tundub, et koolitöid pole palju, sest mul on palju vaba aega, mul pole lapsi ega suurt majapidamist...Aga tõsiselt, kui antakse kirjutada kaks esseed, teha mõned töölehed (inglise keele töölehed on 9.kl tasemel), nii et mina ei näe tõesti seda momenti, et hullult palju peaks tuupima. Detsembris oli meil esimene eksam, millest ma ka varem olen kirjutanud. Samuti oli inglise keele ja eesti keele test. Kuna inglise keel on tõesti 9.klassi tasemel, siis see ei valmista mitte mingisugust raskust, vähemalt mulle. Jaanuris tuleb mikroökonoomika eksam, milleks ma alustasin täna õppimist. Kuigi oli teada juba novemri alguses, et eksam tuleb. Minu arust anti piisavalt aega õppimiseks. Ja ise muidugi jälllle tagant järgi mõtlen, et oleks pidanud varem alustama õppimist :D Suurim pluss on, et eksamid ei tule kolme aasta materjalide peale ja näiteks politoloogia eksamit tehes võisime isegi materjale kasutada.

Kooli alguses arvasin, et ma olen midagi kahe silma vahele jätnud või pole piisavalt kuulanud tunnis...pole võimalik, et nii easy ongi?! Võib-olla ma ise salamisi tahangi õppida ja tunda, et olen keskkoolis ja võrreldes keskkooliga, kus nädalas oli 5 kontrolltööd, siis paar testi ja mõni üksik eksam on kergelt öeldes peer. Või ehk asi on mu isiksuses - ma ise leian, et olen multitasker :D 

Kuulates enda sõbranna juttu, kes õpib siis ärijuhiks, kuidas tal on ma ei tea, kui palju teste ja arvestusi ja eksameid tulemas. Pidevalt õppimine, õppimine ja õppimine. Lisaks ta peab igapäev koolis kohal käima..

No, eks ma tunnistan ka, ma õpin suhteliselt ülepõlve. Üritan, vaatan, loen...aga mitte nii, et kõik sõna-sõnalt peas on. Pealegi meie koolis on nii palju võimalusi spikerdamiseks. Seega üritan sellest maksimumi võtta :D Õpetajad teevad majanduse ja arvestuse kursuslastele ühe töö või testi, kõigil on sama! Keskkoolis oli ikka nii, et igal klassil oli erinev töö...vahel harva juhtus, et õpetajad tegid samu töid erinevatele klassidele ja siis keegi tegi tunnis tööst pilti ning bluetooth'itati neid edasi.

Kui ma alguses kartsin, kas saan hakkama ise, üksi õppides...kas saan ikka kõik selgeks nii nagu vaja...nüüd on see kadunud. Mulle isegi täitsa istub nii. Olen isegi üsna rahul enda tulemustega, enam ei ole ma vaevu-vaevu kolmeline nagu keskkoolis. :)

xoxo,

musticas

Korteri remont: magamistuba

Kirjutaksin siis lõppude lõpuks korterist, või noh, mis siin ikka kirjutada - näitan pilte hoopis. Meil sai alles esimene tuba valmis, jäänud on veel köök, elutuba, vannituba ja koridor. WC's vajavad õnneks ainult seinad värskendust, millega ma juba tegelen. 

Selline vaatepilt avanes peale seda, kui laed olid värvitud.

Peale tapeedi maha kiskumist.

Suureks probleemiks on kapid!!! Neid on niiiiii palju ja kuskile pole neid panna ka. Loobuda neist ei taheta, samas meil neid vaja ka pole. Ainult jalus ja võtavad ruumi -_-

Sisseehitatud kapp, viis pluss! Üks mure vähem, ei pea hakkama otsima ja ostma riidekappi.

 Föönitasime kapilt vana värvi maha. Kruntisime ja värvisime valgeks. Sisse panin helebeezi tapeedi.

 Seinad puhtad ja krunditud, alustasime tapeetimist. Kaks suur vastastikku seina on tapeeditud, akna ja ukse ümbrus on valged.

Kapp ülevärvitud, tapeet seinas, uus uks ees. Eelmistel piltidel on näha, et ukse kohal oli ka väike kapp. Pidime selle maha võtma, vastasel juhul poleks uks ära mahtunud.

Selline kaunis vaatepilt vaatas vastu, kui kapp oli maha võetud. Pahteldasin ja lihvisin seda siis. Kõige kohutavam töö on lage parandada, kõik jamps lendab näkku ja silma :(

Vanast üritan võimalikult palju maksimumi võtta ja uuendada, et raha kokku hoida. 

Mõned pildid instagramist

Vaade aknast - Rakvere linnus, Vallimägi ja kirik.

 Mu lillekesed :) Uued ja änksad lillepotid peaks sebima, midagi ise peale maalima. Mul on juba idee olemas!!!

Natuke nipet-näpet on veel vaja teha - kardinapuu ja kardinad, uksenupud...nädalavahetusel kolime täielikult sisse! Yay!

xoxo,

musticas