ELU NAGU FILMIS

Kes ei tahaks elada kirevat elu nagu filmis?? Teate, mul on selline tunne, et viimastel nädalatel on mu elu täpselt nagu lõik ühest tüüpilisest nutusest/draamatilisest Hollywoodi filmist...ja raske on. See ei ole midagi lõbusat, vaid lihtsalt sööb hinge mul konkreetselt välja. Õnneks ma tean, et see saab KOHE-KOHE läbi...:)

kallid

Õe tungival soovimisel, siis kirjutan postituse....nii, et mis siis toimub...

...eelmine nädalavahetus oli tegelikult jumala normaalne, need perevanemd tõmbasid jehhat ja ma olin lastega. Süda oli PALJU rahulikum, nii hea, et neid majas polnud...lastega sai kõik hästi toimetatud...

Aga täna...kurat, mul sai närv mustaks ja tõstsin häält 2-3 tooni valjemaks ja õiendasin selle vanema lapsega. Pidime siis tema ja väiksemaga sööma hakkama...eilsest oli alles jäänud selline kartuliplönn ja ta ei suutnud leppida faktiga, et ta peab seda oma vennaga jagama. Ja ma suht karjusin ta peale et ta ei saa alati mida ta tahab ja et ta  vingumine ajab mind närvi (sest reaalselt, ta AINULT vingub IGA asja peale ja üldiselt need vanemad kunagi ei käsi tal lõpetada ka). Ütlesin veel, et me teeme kompromissi, et pool sulle ja pool teisele, tüüp solvus ja ütles, et ei taha süüa. Pärast küsisin veel kaks korda kas tahad siis süüa või ei. Minugi poolest mingu p***se ka siis :D Koju tulles oli ka probleem...jõudsime kõik siis majja ja muidugi ega need lapsed ju enda järgi ust kinni ei pane...no siis ma ütlesin sellele vanemale lapsele, et pane uks kinni. "AGGGGAAA MAX TULI VIIMASENA TUPPA". Mina : "vahet pole, pane uks kinni". Siis juba ekstra vigiseva häälega : "AGA TEMA TULI VIIMASENA !!!!" ja ma nähvasin, sina oled vanem pane see uks kinni juba. 

Siin majas on lihtsalt NII igav, see pere ei tee reaalselt kunagi mitte midagi lõbusat. Nagu ma kirjutasin eelnevates postitustes, siis see pereema on põhimõtteliselt vastu kõigele, mis hõlmab kostümeerimist/dekoreerimist. Väga põnev ühesõnaga -_- Ja külalised, kes neil siin käivad on ka alati mingi lastekambaga...oeh...

Eelmine nädalavahetus käisin ma siiski väljas. Laupäeval, kui lapsed olid vanaema juures...sain kokku tüdrukutega, kellega ma täitsa alguses suhtlesin ja nüüd ma polnud neid 3kuud näinud...täna saame ka kokku ja Marieliga ka :3 Hihi...

Koristasin oma toa ka igaksjuhuks ära, sest raudselt tehakse kontrolltuur siin, kui ma ära olen :)

Paneks pilte ka, mis ma ostnud/teinud olen aga enamus asjad on jõulukingitused, nii et ei saaaaaaaa :D

xoxo

Oeh, ma sattusin lugema ühte oma vana päevikku aastast 2010...üks sissekanne siis, mis mind muigama ajas...

12.juuli 2010

Ho ho ho, Lelle oli superäge (jutt käib siis Lelle Alternatiivist, suvaline vabaõhu festival, kus ma olin teist aastat). Enda arust ei maganud ma tundigi aga ma olevat kuskil telgi taga tunnikese maganud ja enne rongi ka pool tunnikest. Päeva nali nr1 (see juhtus Tallinnas, kui me tegime aega parajaks enne rongi) : Kaks neegrit tulid minu ja Riti juurde Tammsaare pargis. Me parajasti einestasime, kui nad ligi astusid. Minu neeger ajas rämedalt külge ja kutsus Rootsi. Öka! Valetasin, et meie mehed ootavad. Nad tahtsid meiega Lellele kaasa tulla. Trolliga sõites läksid minu ja Riti piletid sassi, mina raisk, sain MUPOlt selle sitase paberi. Õnneks jõudsin Baltasse õigel ajal. 8-minutit enne rongi väljumist! Ma käisin Lellel selles sogases järves isegi ujumas, riietega. Nii paljud ujusid, enamus muidugi purjus. Kella kaheksani ei olnud sittagi teha. Siis lõpuks hakkasime (Riti tegelt ei joonud tilkagi) jooma!!! Käisime Riti, Müü ja Jossiga (mingid inimesed, keda ma kohtasin seal esimesel aastal ja üks neist on siiamaani mul FBs :D)  poes. Vastu tulid teised Tlna inimesed ja keegi viskas Müü mingisse võõrasse aeda! :D Joss oli jumala paanikas ja tõi ta sealt ära. Müü kaks särki olid jumala ribadeks. Ega ta ise midagi aru küll ei saanud. Joss ei viitsinud lõpuni poodi tulla. Tlna rahva viin oli  mu kotis ja kui ma lõpuks ütlesin, et see on minu käes siis oh, seda õnne :D Miku kallistas ja tantsis. Õhtust mäletan ma ikka kõike aga hommikul olevat Riti mind üles üritanud  peksta ja ma olevat heina ning puujuurt maast üles kiskunud. Kuulsin seda juttu eile, kui me Tõmisega Pagukale sõitsime. Nägin ülepika aja Joannat ja Jaana, kes oli reisilt tagasi tulnud. Ma veeretasin ennast maas, kui Riti rääkis, et ma üritasin heina seest oma plaastrit leida. :D Mingi viie aeg hommikul hakkas Jack pudeleid korjama, ma lõin ka kaasa. Saime umbes 100krooni eest tasuta õltsi. 20 tühja purki = uus õll + ma leidsin täis purke ka. Oeh, Lelle on lihtsalt fantast. Ida inimesed oli ka seal. Hommikul tuleb Martin V., hädaldab, et tal esinemine, a häält pole (ma pole kindel kellest ma siin kohal nüüd kirjutasin, aiman, aga pole kindel :D) Käe surumist tegime ka. Sain tasuta õlle. Jänes, Müü, Joss ja Riti hüppasid selga (kellele???) Müü kukkus kõik neli korda, jänes ka. Jossi ja Ritiga ma isegi nats jooksin (vot, ei saa aru, mis toimus :D) /.../

Lõpus kirjutasin, et sõitsin bussiga Saaremaale jne. mingi muu mula. Aga jah, tatikana oli mul ikka kirevam elu, kui praegu. Ma tahtsingi igast üritustel koguaeg käia, et inimesi näha, suhelda, suhelda, suhelda! 17-18aastaselt, ma tundsin, et ma ei viitsi ja ma ei taha ringi rännata. Ja nüüd ma lihtsalt tunnen, et ma olen üldse oma elust mitu kuud raisku lasknud...aga siiski. Hiljem jälle mõtlen, et näed, milline kogemus ja elamus....vähemalt saan öelda, et ma olen välismaal elanud ja kaenud, kuidas siin asjad on :)

Jessas, kui jube ma ikka välja näen...:D Küüned vähemalt viitsisin ära värvida...skypesin õega eile, sain emaga ka räägitud ja vanaema oli meil seal, sain teamaga ka paar sõna vahetatud. :') 

Passin siin majas praegu üksi, pean koristama, sest see koristajamutt väänas oma käe välja või midagi. Nädalavahetusel on õnneks (ja no tegelt ma ei teagi kas õnneks või kahjuks) need vanemad terve aja ära ja ma olen lastega. Laupäeval ööbivad tatikud vanaema juures kõrval majas ja kui seda vanaema siin ei elaks, siis kutsuks igast sõbrannad külla ja nii :DD Aga no, ma vaatan, mis siis nv toob...

//

Jeez, how horrible I look...:D At least I did my nails....skyped with my sister yesterday, spoked with mom a bit and grandma was at our house, so I had the chance to speak with her a bit, tooo. :')

Just doing nothing in this house at the moment, I have to clean because the cleaning lady, who comes here once a week, something happened with her arm and she's not coming today. The whole weekend (don't know if luckily or sadly) the hostparents will be away...on Saturday the kids will sleep at the grandmothers place next door. If she wouldn't live so close, I'd invite friends here and stuff :DD But we will see what the weekend bring. 

GIF'id iseloomustamaks mind ja mu õde :DDD

Kui ma esimest korda seda GIF'i nägin, siis ma ei teadnud, mis multikaga tegu oli aga ma teadsin, et see meeldib mulle 100% :D 

Mina laulmas :DD

Ghost house!

Eile oli ülepika aja üks normaalne päev. Ma võtsin väikse lapse voodist välja paaalju hiljem kui tavaliselt, sõime ja läksime viimasele korrusele mängima. Ma tegin seal korrusel olevas WCs ennast natuke inimese moodi rohkem, samal ajal kui väike mängis oma autoga...järsku ütleb : "Kummitus!"...vaatasin siis toas ringi, muidugi, ei midagi...aga kõhe hakkas...ja ma küsisin, et kus? Näitas siis mulle näpuga. Okei, mõtlesin, et ahh, lollus ja mukkisin end vannitoas edasi. Natukese aja pärast siis istusime seal ühel madratsil, kus mängisime koos autodega...küsisin siis, et no, kas oli mees või naine, kui vana ja kas oli kuri. Hiljem, enne voodise panekut küsisin temalt ka paar asja. Põhimõtteliselt, mis ma siis teada sain : Tegu on vana naise kummitusega, kes on ratastoolis. Ta nimi on Janette ja seekord seal üleval toas oli ta kuri. Ükskord varem on nad koos selle lapse enda toas mänginud ja siis oli ta armastav. :D Okei...

Tänane päev on suht jama olnud...ma tunnen, et olen juba homses omadega...tahan lihtsalt, et päevad ruttu läbi saaksid!!

Self promo !

Tumblr 1 : http://musticas.tumblr.com

Tumblr 2 : http://muchfunny911.tumblr.com/

Twitter : http://twitter.com/musticas

Mondays...

Igapäev 5 aeg mul tuleb selline räige unekas peale...praegu on ka...jube...:D Ja siis kui voodisse lähen, siis ei tule und!! Eile visklesin üht ja teist pidi voodis üle kahe tunni -_-

Aga mul on täiega hea meel, et mul on ilusad plaanid detsembris ootamas )) 

//

Everyday around 5pm I get so sleepy...right now, too...And when I go to bed, then I won't fall asleep!! Yesterday I was trying to find a comfortable position for 2h -_-

I'm so happy that I have wonderful plans for December ))

kisses

Huuuh, täna oli vahelduseks täitsa tore. Avasin oma luugid siis kell 10...ei suutnud uuesti magama jääda, sest õues oli nii valge. Kohe peale seda suht läks pere kodust minema, sõnagi mulle ütlemata...nad ilmselt arvasid, et ma magan aga nad ei jäta kunagi väikest kirjakest ka, et kuhu nad lähevad...no okei...siis Hayley kirjutas mulle 11 aeg, et kas viitsid täna tšillida. Kell kaks sõitsin siis kõrval linna rongiga. Jalutasime, sõime kohvikus...sattusime mingisugusele üritusele ühe kirku juures, kus müüdi veits süüa ja juua, kirkus sees lõõritas koor. Kui me sinna istuma läksime, siis lauldi ainult üks laul veel ja saigi läbi. Üsna huvitav oli kusjuures. Noo, ja siia tagasi jõudsin siis peale viite veidi. Pereema küsis, et kas ma olin ainult Ahrensburgis või kuskil mujal. Valetasin, et olin siin linnas, et nad jumal eest ei teaks, et mul on paar kopikat iseendale...las arvavadki nüüd, et ma olen puruvaene!! Nüüd ma olengi arvutis ringi uurinud, skypesin õega ka ja kuigi kell on kaheksa, keeran ma magama :) 

Uuuh, vaatasin veebika pilte ja ma tegingi kõige esimesed pildid siin oma uue läpakaga, kui kõik oli veel ilus ja lilleline ja ma olin nii õnnelik, et siia sain. Nii mõnus tuline suvi oli siin, kahju, et ma rohkem ei päevitanud.

 Ja nüüd võrdluseks pildid, kus ma olen ennast mega käest lasknud, mu juuksed on horrible 112, ma ei meigi ennast...

No ok, täna käisin väljas, tegin ennast inimeseks.

Ja siis mul on terve hunnik poolikuid töid...

Kõik minu hostperest

Eelmine kord ma kirjutasin, sellest kuidas hostema siin suhtub Halloweeni....eile olid siis neild mingid külalised ja ma sõin nendega õhtust koos. Seekord oli isegi täitsa okei, me istusime kõik koos suure laua taga, laud oli ilusti kaetud, süüa jätkus. Mitte nagu muidu, laual paar ära kuivanud võileiba. Igastahes, rääkisid siis oma jutte saksa keeles ja nii palju ma aru sain, et nad artulesid erinevate multika- ja filmitegelaste üle. Ja hostema hädaldas, et siis peab kostüümi ju laenutama, et kust seda ikka saada, et noh, Hamburgist aga siis peab sinna minema ja pärast tagasi viima jne. halamine. Siis mingi aeg ta ütles mulle inglise keeles, et neid on kutsutd pulma aastapäeva tähistamisele, kus siis kõik peavad olema riietunud tuntud multika- või filmitegelaseks. Too hostmom ütleski kohe selge sõnaga ja krimpsus näoga "I don't like it!". Ma tegin mõistva näo ette aga tegelikult peas keerles küsimus, mida v*ttu sul viga on...See pere on absoluutselt vastane igasugusele toredusele ja meisterdamisele...Ja see häda, et kostüümi peab laenutama - tehke ise! Aga üldiselt olen ma aru saanud, et see pere on vaimuvaesete kokkutulek, pole neid näinud meisterdamas kordagi. Hostema ostab igasugust ninni-nänni poest kokku, neil reaalselt kapid, sahtlid ja riiulid on täis ASJU, mis on pakendites ja koguvad tolmu. Igakord, kui see hostema linnas käib, tuleb ta tagasi kottidega ja ostab lihtsalt lademetes asju. Ma räägin, et too väiksem laps siin, 3-aastane, tal on rohkem riideid, kui mõnel täiskasvanul. Pesuruumis oli kord terve korvi täis teksasid...milleks!?

Siis see hostisa ütleb siin mulle, et ma ei kasutaks oma külmkappi all toas, kuna elektrit on vaja kokkuhoida. Ometigi üleval (eriti nende isiklikus vannitoas ja vanema lapse toas) tihti kuskil toas tuli põleb, kuigi keegi pole tunde seal toas toimetanud. Sellel vanemal lapsel on eriti loll komme panna PÄEVAL oma toas tuli põlema ja siis ise uttu oma toast tõmmata. Äkki peaks see hostisa kõige pealt oma lastele õpetama tulesid tubades kustu panema? Ja oma naisele ütlema äkki, et ei nende väikesed lapsed ei vaja 15 erinevat teksapaari?

Neljapäeval pesuruumis kuulsin mingit imelikku mootori häält. Kutsusin siis pereema alla, et kle, mis värk on. Ühesõnaga oli see siis pump ja ta ütles mulle, et ma ei kasutaks siis üldse vett oma köögis ega vannitoas, et käiksin korrus üleval vannitoas. Hostisa oli sellel ajal just ära tööasjus ja nüüd ma siis ikka veel pean üleval vannituba kasutama ja keegi pole mulle nagu midagi öelnud ka, et kas see on katki või jauras see niisama. Tüüpiline. Sellel hostisal on mingi probleem mulle asju edasi öelda. Ükskord ostsin siis endale uue kõnekaardi...okei, tegin kõik nii nagu vaja aga ei toiminud. Siis pereisa tegi sellega midagi ja läks lihtsalt õue...ja ma nägin, et tagahoovis midagi ta rääkis hostemaga. Viimane siis just kärutas käruga maja eesolevasse hoovi ja ma tegin eesukse lahti ja küsisin, et mis on siis sellega. Ta ütles, et kõik on korras. Ja ma olin nagu "aa". Aitäh, et mulle ka midagi öeldi. See hostisa on üldse nii kahtlane veidrik, koguaeg mossis ja tal on kohe selline vastik hoiak. Kui ta nädal aega ära oli tööasjus, palju rahulikum oli olla. 

Ja see hostema...okei, temaga on nagu veits tšill vahel aga üldiselt on ta nagu hädapätakas kuubis. Ma saan aru, et kui sa oled abielus jne, siis sa ikka küsid oma mehelt, et mida teha ja mida otsutada ja kuidas käituda. Aga on teatud asjad, mida saab ise ära otsustatud ja sa tead, et su elukaaslane on ok sellega. Aga see pereema, ta ei suuda mitte ühtegi liigutust ilma oma mehega konsulteerimata teha. Kui ma vahel küsin tema käest midagi, ta kunagi ei tea mitte midagi. Alati ütleb, et küsiksin hostisalt. Ja ma ausalt, parem ei hakka sellest üldse pikemalt rääkima, kuidas nad oma lapsi kasvatavad. Apppiii...!!!

Nagu Sandragi küsis, et mis elurõõmutu pere see selline on...mulle tundub, et see pere käibki üldse üritustel ja pidudel ainult laste pärast. Ometigi olen neil nüüd mina aga nad ei käi kordagi sõprade juures veinitamas või väljas söömas...vaid pigem lähevad koos oma lastega kuskile. No muidugi, lastega peab tegelema aga kui nad lähevad iga õhtu kell 8 magama ja mina olen nädalavahetusel ka siin, miks nad ei võta aega endale? Mõttetu, igav ja üksluine perekond.

See pere on endale leidnud uue tüdruku juba USA-st ka ja ma sain ta nime teada. Enne, kui ma siit ära lähen kirjutan ma talle igastahes ja ütlen, et see pere on kõige igavam ja ebakreatiivsem pere, keda ma kunagi kohanud olen.

Selline negatiivne postitus. Aga sain hingepealt kõik ära kurta, kui väga see pere sakib. Teate ju küll, et igal lool on kaks külge ja kindlasti on sellel erel ka häid omadusi...aga, ausalt öeldes...ei. Ei ole.

Au-Pairi tüdrukud kirjutavad kõik nii innukalt ja ma lihtsalt...mul pole millestki kirjutada, sest ma tunnen, et ma ei tee mitte midagi! Okei, jah ma ärkan kell seitse, siis tühjendan nõudepesumasina ja hakin veits puu- ja juurvilju....siis mm, esmaspäeval, teisipäeval olen väikse lapsega kodus...kolmapäevast reedeni viin väiksema lapse mängurühma üheksaks...siis mul on põhimõtteliselt kolm tundi tühja passimise aega, siis jälle tunnikese pean midagi tegema...siis ongi nagu vaba aeg aga midagi pole teha...lihtsalt, ma tunnengi, et passimine, passimine, passimine....kõik kirjutavad, et nad käivad kohvikutes ja väljas söömas...minu pere pole KORDAGI mind kuskile kohvikusse kutsunud...vanemad on vist nädalavahetusel kolm korda kahekesi kokteile joomas käinud ja see on ka kõik...siin linnas on täiega ilus loss, kordagi pole mulle pakutud välja, et lähme kõik koos...mind on kutsutud küll kuskile muuseumidesse ja nii aga ainult paar korda ja kõik. Palju postitusi on olnud Halloweenist, koos meisterdamistest ja nii...siin ütles pereema nii oma lapsele, kui too küsis, kuidas nad oma maja dekoreerivad : "Halloween ei ole isegi saksa püha. Selle püha mõte on inimestelt ainult raha välja pinnida maiustuste, kostüümide, meigi ja dekoratsioonidega". AA, norm, ütleks selle peale. Ülidselt minu jaoks on see pere nii igav, ma olen harjunud, et kodus koguaeg käis külalisi, käsitöö ringid, sõbrad olid külas, pidevalt midagi loomingulist tehti. Selles suhtes, et jah rahu sai ka ikka, nii et normaalne vaikus oli, igaüks sai oma mõtteid koguda ja omi toimetusi ka teha. Siin aga ma tunne, et puudub igasugune privaatsus, iga liigutus, mida ma teen võib-olla suurim viga selles majas...mis on megapind mu silmis siin, et see pere ei suuda juhtunud asjadest lahti lasta. See pereisa konkreetselt korrutas mulle et "see on ikka minu süü ja minu süü ja et mul on raske AGA nende perel on ka raske"...Jah, hõõru mulle seda veel nina alla, sest ma tunnen ennast niigi juba fantastiliselt. Vähe sellest, et ta on täielik nõmedik, siis tal on koguaeg mossis nägu ees, ma ei taha temaga lihtsalt suhelda ega ühes majas ollagi! Ta oli nädal aega ära oma tööreisil ja kohe oli palju kergem ja parem mul majas olla. Ja üldse, nemad on kohalikud, nad teavad, kuidas siin asjad käivad. Mina olen üksi ja võõral maal...ja siis veel niiviisi tänitada. Super. Mul on nii s*taauguni sellest linnast, kõigest siin. No, linn on kena küll aga ma oleks nii palju õnnelikum, kui ma elaks Hamburgis. Igakord kui ma sinna tahan minna, pean 6€ välja käima. Mis ei ole küll suur summa aga kui sa tahad nädalas korras seal käia, siis hmmmm...eriti kui sul on nii kehv palk nagu mul.

Mu enda viga, et tegin selle otsuse nii rutakalt, oleksin pidanud kauem uurima, kellega on tegu. Aga tõesõna, see on mu elu suurim õppetund. 

Aga üldiselt on mul hea meel nende tuttavate ja sõprade üle, kes on headesse peredesse sattunud, mitte selliste napakate ohmoonide juurde, nagu mina. 

Kui keegi teab, kuidas panna aega kiiremini liikuma või üldse mingisugust nõu anda, ootan!

//

All Au-Pair girls write about their fun times with their hostfamilys, how they go to cafes and how they do stuff together...but my hostfamily have not even once invited me to a cafe or anything...the parents have gone three times now to a pub for a cocktail night or something, but that's it. In this town, there's a beautiful castle and they have never said "hey, let's go and check the castle out". I'm used that in my home people were always around, friends, guests, something was always going on. Of course all of us in the house had time to collect our thoughts and be in quiet...but here is no privacy...feels like every move I do here, may be the biggest mistae for the family. They can't let go of things...The hostfather literally told me "it's your fault, it's hard for you but it's hard for our family, too" Yes, thank you for reminding me! They are locals, they now how things go around here....I am alone in a forgein countrey and then they rebuke over and over again. I am so done with this town, with all of it! Ok, the town here is nice, but I'd be so much happier if I'd live in Hamburg. Everytime I want to go there I have to pay 6€...which is not a lot, but if you want to go there once a week then hmmmmm....especially when you have this tiny salary like me.

It's my own mistake, that I did this decision so fast. But really, this is the biggest life lesson...

Overall, I am happy over those friends and acquaintances who are in good hostfamilies, not like me, stuck here with those nuts.

If someone knows how to make the time go faster or has any advice to give me, I'm waiting!

For Mariel

This is something I made for Mariel. I feel that it's a nit sloppy. 

(and thanks to Mariel for taking a picture of it, since I don't have any cameras at all)

Nii, siin on midagi, mis ma Marielile tegin. Ja tänks talle, et sellest pilti tegi, sest mul pole enam ühtegi kaamerat.

Vot, selline natuke sügavam postituseke

Lugesin siin ühte ja teist blogi ja kohe ei teagi...kas peaks rääkima ja ütlema, või olema hoopis vait ja hoidma endale. No, tegelikult tõsi ta on ju, et ega kõik teadma ei peagi. Võib-olla olen ma liiga emotsionaalseks siin üldse muutunud. Ise pidasin ennast üsna kõvaks mutiks, kui oli vaja kellegile koht kätte näidata, siis vait ma ei olnud. Aga nüüd, huh, ma ei hakka detailidesse laskumagi aga teate, jõuetu tunne on!!! Õnneks on mul need üksikud inimesed, kellele  iga kell  FBs (kahjuks, aga hea, et sedagi) mure kurta.

Aga eniveis, milles ma nüüd 100% veendnud olen - mul on parim pere (ikka päris, mitte see täiesti haiglaste kommete ja uskumustega saksa pere)!!!  Olukord on kergelt öeldes sitt ja tõesti absoluutselt igasugune rõõm on kadunud AGA täna sain Sandra ja õega skaibitud...huuuuuh, kohe tuju on parem ja ühte laulu kuulates avastasin, et ma muigasin! Mõte sellest, et varsti ongi kõik korras ja saab kasutada neid toredaid väljendeid, mida ma nii väga igatsen ja millest see pere siin ilmselt ka miljoni aasta jooksul aru ei saaks. (pean silmas oma lemmikuid  "peace, nigga", "hõõõ gayyy", "troll" ja siis veel tosin igasuguseid muid väljamõledud hüüdnimesid ja slänge). Mõtetes olen ma juba kodus, koertega ja õega ringi lollitamas. Mul on nii vedanud, et mul on selline tšill pere, kes taipab nalja ja parim sõbrannaga nagu ta mul on :D Me skaibime ehk kord nädalas aga lihtsalt siis saab südamesse kogunud mure ja valu ühe portsuga ära rääkida. Ja hea on, et ei pea nullist hakkama seletama, et miks ikka nii ja naa on, vaid ta teab kõike alates nullist. 

Võib-olla on see mul mingisugune hetke säde, et "oh! nüüd minust saab nii palju parem inimene" aga kurat...ma söön oma sokid ära, kui ma hakkan jälle sellist jurri läbi elama nagu varem. 

Ja vot, ei viitsi inglise keelde tõlkida ka.


Ja üks täiega tutikas sõbrakas meist. 9.klassi algus ehk siis lausa 4aastat tagasi. Huuuh!!! Ja ma näen jah super-fab välja on kriips-peenikeste kulmude ja siniste juustega :D

kisses

* * *

Ühed esimesi, mis ma kunagi tegin...

xx

Eile käisin ma Hamburgis. Me Marieliga ei tahagi enam Reeperbahnile ronida, see on nii mõttetu. Samad klubid, samad inimesed, sama nüme muusika, mis alati. Seekord läksime mingisse x-kohta, kus oli dub/dnb ruum ja electro ruum. Enne seda me muidugi soojendasime ka ja natuke liiga kõvasti, sest nagu eelmine kordki, siis Mariel jõi üle ENNE pidu :D See on nüüd kolmas kord, kui ma ta juukseid hoidsin. Ühesõnaga alguses meid peole sisse ei lastudki, sest ta oli liiga täis. Läksime siis kuskile mänguplatsile, kus ta üritas kaineneda ja ma turnisin niisama. Haa, ja enne kõike, kui me alles seda peo kohta otsisime, siis jalutasime tänaval, tegime pilte ja nii, ma täiega hüppasin ja kargasin ringi. Mul oli kilekott käes, kus oli viin ja Nestea, vehkisin siis sellega räigelt samal ajal kui hüplesin ja virutasin täiega ühele ratturile, kes seljatagant tuli :D Ja ta ei öelnud mitte midagi, sõitis lihtsalt edasi! Nii lamp...Aga peost - dubstepi toas tantisvad inimesed nägid lihtsalt MEGAkahtlased välja, nagu vaimuhaiged epilepsia hoos :D Aga electro ruumis lasti täiega head muusikat. Ma väsisin suht ruttu ära...Või noh, ma sõitsin Hamburgi 6 rongiga ja enne seda me Marieliga passisime nsm linna peal...kella 4 aeg tundsin, et ei jaksa enam. Jalad valutasid :D Lebotasime mingitel räpastel diivanitel, ma lasin silma looja samal ajal kui Mariel pulas mingi tüdrukuga. Väga vahva õhtu oli! Nii hea oli siit majast välja saada...lihtsalt see pere kellega ma elan...ebamugav, mitte minigsugust privaatsust ega vabadust...Ausalt, kui sa arvad, et elu enda perega on sitt, siis usu mind...see ei ole. Mina olen väga tugeva õppetunni igastahes kätte saanud ja ma loodan, et varsti saab kõik korda. Sest ma ausalt ei jaksa.

//

Yesterday I went to Hamburg. We don't even want to go to Reeperbahn with Mariel anymore, cus there's always the same clubs, people and music. This time we went to this x-place, there was a dub/dnb room and electro room. Before the party we of course had "few" drinks and Mariel drank a bit too much :D Before finding the part place, I was jumping around the street and one bike rider came from behind and I totally hit him with my plastic bag :D H e even didn't say anything, just kept riding. About the party - dancing people in dubstep room looked like mentally ill who were having a epilepsy seizure :D But electro room was awesomeee. I got tired around 4am, we were chilling on some dirty old couches, I was  basically sleeping and Mariel was chatting with one girl. The evening/night was awesome! It was sooo good to get out of this house....the family I live with...uncomfortable, no privacy nor freedom. I've definately learned my lesson and I hope that soon everythings going to be okay.

See pilt on lihtsalt liiga lamp :''D

xoxo