Jah, eelmine nädalavahetus juhtus selline lugu, et käisime Taneli sugulastel külas. Varasemalt olen Soomes nii palju käinud, kui oli vaja lennuki ümberistumist teha. Ühel suvel tahtsin Elle ja Taneliga lõbustusparki minna aga päev enne minemise hommikut avastasin, et ma olin enda passi Saaremaale jätnud ja ID-kaardi olin ma varasemalt ära suutnud kaotada.
Meie reis algas sellega, et mina ja Taneli vend sõitsime bussiga Rakveres Tallinna. Bussijaamast edasi läksime kolmekesi taksoga sadamasse, saime oma pardakaardid kätte ja saime suht kohe laevale peale minna. Kaks tundi laevasõitu ei veninudki kohutaval kombel. Helsingi sadamas tuli meil vastu Taneli tädi ja isa, kes sama laevaga hakkas just Eesti sõitma. Käisime mingi hoone katusel, mis ongi spetsiaalselt turistidele, et vaadata Helsingi linna.
Edasi jätkus meie sõit Salosse, kus Taneli tädi ja kaks nõbu elavad. Mina lasin silma looja ja kui ärkasin vaatasin, et mis maakohas me oleme. Kas meil on mingi vahepeatus? :D Olin ühesõnaga unesegane ja lihtsalt segaduses, kus me oleme, kelle juures me oleme...Tegelikult ma pärast sain teada, et kuigi tundus, et me oleme kuskil külas, kus majad on hõredalt, siis kuulus see ikkagi Salo linna alla. Linna autoga sõita oligi kuskil kümme minutit.
Maja, kuhu me kõige pealt läksime oli Taneli ühe nõo elamine, kus ta elas koos enda mehe, lapse, koera, kassi ja maoga. Tol õhtul oli majas suur sünnipäevapidu ja rahvast oli ikka päris palju. Õnneks neil oli hiiglaslik elutuba + köök, kuhu kõik ära mahtusid. Minu arust oli see nii äge, et elutuba oli lihtsalt niiii suur. Tõesti, nagu mingisugune peoruum, mida tavaliselt renditakse välja :D Ööseks läksime me taksoga Taneli tädi juurde, sest majja jäi palju külalisi ööseks ja meile ei jätkunud voodikohta. Eelneval ööl olin ma neli tundi maganud ja kui mind õhtul kaheksa-üheksa tabas uskumatu väsimus, siis kell neli hommikul oli mul veel selline peotuju sees, et hoia ja keela :D
Laupäeval oli muidugi HEA olla...:D Taneli tädi ja nõbu viisid meid kaubanduskeskusesse ja IKEAsse! Oi, oli see alles tore pood. Nii ägedasti olid tehtud boksid tubadena ja erinevad mööbliesemed ning dekoratsioonid kokku kombineeritud. Kuna me oleme köögimööbli otsingul, siis pildistasin nii mõnegi nurgakese üles. Ostsime üsnagi mitmeid asju, millest suuremad esemed jäid Soome. Tuleval nädalavahetusel tulevad kõik Eestisse ja toovad meie sinna jäänud asjad järgi. Laupäeval jõudsime üsna õhtu paiku tagasi Taneli nõo juurde, lebotasime, käisime pesemas ja sõime. Kella kaheksaks oli võhm nii väljas, et pikutasimegi lihtsalt ja jäime üsnagi varakult magama.
Pühapäeval viidi meid Salo kirbukatesse. Sealtki soetasime üht-teist. Muidug mõne asja hind pani küll kulmu kergitama...inimesed rendivad endale bokse ja ise panevad hindu. Õnneks leidsin siiski mõned esemed hea hinnaga. Seejärel läksimegi jälle tagasi majja, sõime ja tegime hoovi peale seisva Škoda proovisõitu. Kui kõik hästi läheb saab see varsti meie omaks ;)
Üliarmas ja sõbralik amstaffi tõugu koer, Rets.
Kell kaks startisimegi Salost tagasi Helsingisse, et Eestisse sõita. Laeva pealt sai ostetud veidike kommi ja ninni-nänni. Kotid olid rasked ja tagasi ei tahtnud, ausalt öeldes, üldse minna. Sest mul olid koolitööd tegemata ja ma ei saanudki Taneliga kahekesi koos olla. Oleks tahtnud, et ta oleks ka Rakverre tulnud aga ta pidi esmaspäeval kindlasti kooli minema.
Vot, nii. Lahe oli igastahes. Nädalavahetusel oleme kõik jälle koos Taneli vanaema juures ja siis saanme kõik asjad ka kätte, loodetavasti on mul tahtmist ja isu kõik üles pildistada ning blogisse üles panna :D
Aa, ja muide. Olen suutnud endale pisiku jälle kuskilt külge saada. Eile käisin isegi apteegis ja puha, köhasiirupit ostmas. Viimati ma sellist asja tarbisin äkki põhikoolis??? Aga pean tunnistama, et olen kaks päeva sellega ennast ravinud ja olukord on märgatavalt paremaks läinud. Esimesel päeval ikka köhin nagu vana elevant ja oi, kuidas kurk valutas. Nüüd aeg-ajalt ajab köhima aga vähemalt ei ole sellist tunnet, et okkad on kurgus. Ja noh, käsikäes köhaga käib ikka nohu ja ninakinnisus.
