Mul oli eile jälle halb päev. Lihtsalt...ärkan üles ja on halb olla. Nägin nii vastikut unenägu ja kuidagi need jõulud...imeline rahu aeg, eksole.
Ma hoian enda ümber inimesi, kes mind ärritavad, kelle teod mind ärritavad. Aga ma ei taha neist lahti lasta. Sest ma tahan uskuda, et kuna ma hoolin neist, äkki nad ikka hoolivad minust ka? Me ju suhtleme. Kust leida endas see tugevus, mitte kirjutada, mitte suhelda nende inimestega?
Esimesed päevad on alati sellised rasked ja kripeldavad. Siis läheb paar päeva mööda ja tegelikult nagu polegi hullu, näpud ei sügele ka. Aga siis, AGA SIIS...! Siis muidugi tulevad nad ise kirjutama. Kuidas ma siis ei vasta? AAH...!
Eelmine nädal oli sisutihe. Nagu ikka esmaspäevast reedeni küünetööd. Neljapäeva õhtul käisin Liikvas Joanna majas külas. Olime Eliisa, Inna, Sandra, mina, Joanna ja pisike Roosi 😻 Väga chill oli, läksin spetsjomm enda autoga, sest siis kindel laks, et olen kaine rool.
Reedel läksin Tiskresse istumisele. Riti, Ranno, Sarah, Taavi, Elise, Greete ja Lyon'iga.
/loeb vahepeal kas 💩 emoji on chocolate ice cream või ikkagi poop/
Ja siis reede läks huvitavaks, sest pidin ühte ülejoonud härrasmeest kantseldama...
Laupäeval sõitsin megaväsinuna Rakverre venda õnnitlema, sealt edasi läksime tüdrukute pundiga Noorus SPA inn'i. Sulistasime SPAs, saunatasime, õhtul käisime restos. Pühapäeval tagasi argipäeva rutiini.
Reedel Elise ütles midagi huvitavat, et Emma kas sa ei ole mõelnud endale mingeid nõia asju osta 😅 Ta arvas, et mul tuleks selline asi hästi välja.
No comments:
Post a Comment