oi jummel, nii palju on lihtsalt juhtunud, see nädalavahetus on jube pikaks veninud. muidugi tipphetk oli, kui me lahkusime karo sünnipäevalt ja jooksime elu eest. takso, lillepott, kapp, hapu morss, joogid, aknad ja muu selline värk. kindlasti mäletamist väärt. haljalas käisin elisega. ema viis õnneks. praegu pea valutab ja pidevalt käib arutlus selle üle millised me vanemana oleme. kõige katastroofilisem oleks, kui ma ärkaksin ühel hommikul 40-aastasena, abielunaisena, kahe lapse emana, kontorirotina ning avastaks, et ma olen terve oma elu valesti elanud...headshot kaboom.
õde küpsetab emaga muffineid ja piparkooke. ma istun siin peavaluga...põrand kleepub, ei tea miks eksole...
ja oi pagan, haljalas enne magama jäämist mõtlesin ühest inimesest ning korrutasin endale, et EI TOHI! Ei tohi noh...see oleks nii vale, rääkimata veel, et VEIDER.
õde küpsetab emaga muffineid ja piparkooke. ma istun siin peavaluga...põrand kleepub, ei tea miks eksole...
ja oi pagan, haljalas enne magama jäämist mõtlesin ühest inimesest ning korrutasin endale, et EI TOHI! Ei tohi noh...see oleks nii vale, rääkimata veel, et VEIDER.
No comments:
Post a Comment