sügisest

koolist koju jalutades imestasin, kui kole sügis on. tegelikult, ma ei tea, mitte kole aga...mitte selline nagu ma arvasin. mulle oli meelde jäänud, et vabaduse tänavalt koju kõndides oli alati päike puulehtede vahelt siranud, paitanud mind soojalt. täna puid silmitsedes oli nende okstel vaid paar ükskut lehekest, enamus olid asfaldi külge vihmaga trambitud.

leidsin sellise igivana pildi. üle kahe aasta tagasi. voooooooooot.