maria emma blogi

Eile oli aasta esimene halb päev. 

Aastavahetus oli imetore, veetsin selle salongis, kus Kadi töötab. Sain seal tuttavaks ta parima sõbrannaga, kellega ma saan ka nüüd väga hästi läbi.

Olnud nädalast siis. Esmaspäev/teisipäev möödus nagu ikka tööl, kolmapäeva õhtul käisin KK'dega Ükskõik baaris open mic komöödia värgil. Päris hea oli isegi, sai ikka naerda. Mul korra olid isegi pisarad silmas. Üks esitlus oli küll kringel, inimesed ei viitsinud teda kuulata, hakkasid rääkima ja telefone näppima. Aga see tõesti oli halb. 

Neljapäeval oli mul viis küüneklienti tulemas. Mul pole kunagi nii palju kliente ühele päevale pandud. Hommikul 07:30 oli esimene töö siis. Muidugi ärgates tore asi, mida ma hommikul telefonist vaatasin, oli kommentaar mu kalli õe peika poolt TikTokis küünevideo all, et "iu koledad küüned". Ilmselgelt ma kirjutasin talle ja tema õigustus oli see, et aga sa saad feimi nii...konstruktiivne kriitika on  a l a t i  oodatud, aga sellist niisama lahmimist ma ei salli. Inimesele ei jõua kohale, et ma esiteks ei taha teha lihtsalt tavalisi lühikesi, ühevärvilisi küüsi, Oleksin ju nagu iga teine tehnik. Ning teiseks, tänu sellele, et ma ei taha sellised igavaid ühevärvilisi küüsi teha, olen ma omajagu tähelepanu saanud. 

Ja siis tööl muidugi mu kõige tähtsam tööriist - puur, ei hakanud tööle. No, täitsa pekkis. Ilma selleta ei saa. Proovisin kõik stepslid läbi. Tagatoas samasugune puur samamoodi ei funkanud. Noh ja siis ma omavoliliselt võtsin töökaaslase laualt, kes ainult nädalavahetusteti käib tööl, puuri. Ja muidugi päeva lõpuks olin suutnud sinna plekid peale tekitada. Mul süda oli saapasääres. Kohe sain oma karistuse kätte selle eest, et luba küsimata võtsin kellegi teise töövahendi. Mis mul siis ikka muud üle jäi, kui tunnistada ja vabandada ning pakkuda lahendus välja. 

Kuigi kliente oli palju ja ma olin öösel vähe maganud, üldse terve nädal, olin lõpptulemustega rahul. Sama ei saa öelda aga reedeste tööde kohta 😕

Reede hommikul sai lahendus asjale nii, et maksin tal selle puuri kinni ja nüüd see on minu oma. Mu katkisel puuril õnneks veel garantii kehtis, viisin selle Tradehouse'i. Arvati, et lihtsalt vajab puhastust. Igaljuhul on nüüd mul kaks puuri ja las ollagi, just selliste olukordade jaoks. Poole päeva pealt vaatan, et ema saatis väga suure summa raha mulle. Ja kohe oli tuju rikutud. 

Kui koju jõudsin tundsin, kuidas kogu see nädala raskus ja sündmused mu pea kohal kokku kukkusid, ma murdusin ja tundsin, et nii raske on. Ma olin lihtsalt nii üleväsinud.

Ja mind jäi närima see Markuse kommentaar, mind jäi närima, mis Inna ütles ja mind näris see faking raha, mis mulle saadeti. Ma ei saa enne magama minna, kui ma olen oma hinge pealt kõik ära öelnud. Ja päris haige, kuidas mõni inimene ei suuda tunnistada, et jah, vabandust. Selle asemel õigustavad ennast ja üldse ei arvesta, et inimesed on erinevad. Mis iganes. Kui ma suutsin oma ema juba elust välja lõigata just sellepärast, et koguaeg ma olingi loll, saamatu, järsk, nõme, õel, ropendasin palju, ei teinud nii nagu tema heaks arvas jnejne, koguaeg ma tundsingi ennast halvasti, sest keegi sisendas mulle seda. Just need pisikesed õelad kommentaarid panid mind ka õelutsema. See oli minu kaitserefleks. Ja mul ei lähe kunagi meelest need korrad, kui MINA ütlesin midagi halvasti - "õõ miks sa nii õel oled". Aga, et ise tähele panna, mis kommentaarid enda suust tulevad, ei. Tema privileeg oli mulle kõike öelda, sest ta on mu ema. Ei, aitäh. Mul ei ole vaja sellist inimest ellu. Korra ühel päeval ma isegi mõtlesin, et äkki...aga siis tuli Markus oma kommentaariga ja ma sain aru, et fui, kui sarnased need inimesed on. Ja need olid need inimesed kellega ma tahtsin kõige rohkem koos aega veeta, kuid kes ei leidnud kunagi mulle aega. Ju ma olen siis nüüdseks piisavalt tugevaks saanud ja otsuste tegemises kindlaks. 

Täna see-eest oli imetore päev...sõitsin KK'dega Laulasmaale, kust ma sain kolm gigantset taime. Käisime läbi ka Bauhofis, viisime Kadri taara ära ja siis tulin koju majandama. Nii uneks tuli peale lõunusööki. Ma läksin öösel äkki kahest või miskit magama ja äratus oli juba 09:30. Tegin väikse tuduka ja nüüd õhtul potitasin taimi, istutasin ning tõstsin neid ümber. Mul need paharettidest kassid nii mõnegi on ära hekseldanud.

Nii mõnus ilm oli täna, väike miinuskraad, päike paistis. Väljaspool linna olid puud ja maa härmas. Selline winter feeling ikka tekkis. Tagasi sõites DJ Kadi lasi jumala mõnusat rahustavat muusikat, mis sobis ideaalselt.

Ja nad aitasid mul kõik taimed tuua üles korterisse. Üksinda oleksin saanud ka ilmselt hakkama, aga ma oleks pidanud siis kolm korda üles-alla liftiga sõitma. Ausalt öeldes, ega ma ei teagi kedagi teist, kes oleks vähem kui 12h etteteatamisega olnud, et jaaa, davai, lähme käime Laulasmaal.