Nov 21, 2010

hommikul ärgates mõtlesin, et ma ei taha kirjutada blogisse oma tegemisi ja mõtteid, kõik ei pea ju teadma. aga samas ma tahan siia kirjutada, et hiljem naerda ja nutta oma mõtete, tegude ja tujude üle.

mu ema on nüüd jälle omadega korras, vahepeal ta aina tujutses ja nokkis mu kallal. aga täna hommikul oli ta teistsuguse hääletooniga ja ma sain kohe aru, et kõik on okei jälle.

voodis lebades mõtlesin eilse üle. et kõik on hästi praegu. kõik keda ma vajan on mul olemas. ma olen igavesti tänulik, et mul on tõesti nii toredad sõbrad. mõnikord sitt keeb nende peale aga kui mul neid üldse ei oleks, siis ma aina igavleks.






No comments:

Post a Comment