teile võib ehk tunduda, et ma olen külm, ükskõikne, õel........kuid see on vaid mu välimine kest, sest ma kardan. ma olen ebakindel ja rusutud, ma ei oska olla. ma ei meeldi endale mitte mingil moel. ma olen tühi. mõttetu. võib arvata, et olen masenduses. ei? ma ei tea...ma ei oska, ehk ongi asi selles, et ma ei usu endasse. kergem on jalad seinale visata, voodis pikutada ja mõtteid mõlgutada. aga neid kuhjub nii palju ............ja see on üldse nii vale koht kuhu kirjutada
kuid ma ei kurda oma elu üle. mul on ju hästi? sõbrad +, majanduslik olukord + (kuigi jah, eks seda raha võiks ju alati rohkem olla), millestki justkui puudust pole...või tegelikult on. tahan uusi teadmisi, tahan olla pruun. armastus? armastus. ma ei teagi missssse on. aga võib-olla tean, lihtsalt ei ole seda veel mõistnud?
kipun igatsema......igatsen ennast, teda ja veel ühte inimest...nii palju aega on sinust möödas ja mul on kohutavalt kahju, et nii läks...ma jumaldan tallinnat ja jõhvit.........kuid kas on sel enam mõtet?? seal ei ole nagunii kedagi.
No comments:
Post a Comment