Täna hommikul oli Benjamin kange nagu purikas, külje peal pikali ja jalad sirged nagu tikud. 😢
Minu Benny, kui ta oli ühekuune...teine päev meie juures.
Eelmisel laupäeval teda kätte võttes avastasin, et silmad on tal veidi vesised/rähmas. Arvasin, et see pole midagi hullu, aga ütlesin Tanelile, et esmaspäeval lähen loomaarstile. Märkasin, et kurki sööb ka kuidagi imelikult...
Pühapäeval vaesel loomal olid silma täitsa rähmas, silmad olid praokil. Esmaspäeval Küti tn arstil ei toimund vastuvõttu ja Vabaduse tn kliinikusse pidi aja panema.
Teisipäeva hommikul sain siis kinnituse, et asi ongi hammastes ja tagahambad olid kasvanud keele peale ja seepärast ta ei saanud süüa/juua. Lõigati tagumisi hambaid kääridega ja esimesi tangidega. Kraadisime - temperatuur oli 2-3 kraadi madalam, kui oleks pidanud ja kaalus ta kõigest 600g! (Isane merisiga kaalub muidu 900-1200g).
Arvasin, et nüüd läheb paremaks. Kuid ei. Tol päeval ei söönud-joonud ta üldse, isegi kui ma joogitopsist pigistasin vett talle suunurka - ei tahtnud.
Nüüd eile ja üleeile käisime Küti tn arsti juures, saime süsti ja valuvaigistit. Jah, ikka oli probleem ühes tagumises hambas, mis kraapis seest põske. Nendel päevadel söötsin talle süstla otsast sunniviisiliselt vett ja porgandimehu.
Aga kõik see arstil käik, süstid, rohud ja olematu toit ning juba niigi väike kaal tegid oma tööd.
Täna oleksime pidanud ka arstile minema, tasapisi oleks hakatud tal hammast lihvima. Ilma narkoosita, sest vastasel juhul poleks ta ärganud.
Ühest küljest on mul nagu süda natuke rahul, et ta ei pea enam kannatama (hambaprobeem olekski jäänud pidevaks, näiteks üks jänes käib arstil hambaid lõikamas iga kolme nädala tagant!). Samas, krt, nüüd tagantjärgi mõeldes oli nii palju asju, mis karjusid, et midagi on valesti...Ma loll arvasin, et need ongi lihtsalt Baby Bennyle iseloomulikud omadused...🙁
Nüüd on siis meiega veel Albert. Süda ei raatsi teda kellegile loovutada, samas üksi ei ole õige teda ka pidada ja kaaslast juurde ma võtta ei taha. 💔
Nii kahju. Meil oli kunagi merisiga Piiksu, kellega ema jooksis pool aastat loomaarsti vahet, sest miski ei aidanud. Temal tekkis mingisugune nahapõletik, nahk tuli laikdena maha koos karvadega. Arst ütles, et nahapõletik aga ravi mis ta määras ei aidanud. Küll tegime antibiootikumiravi, määrisime erinevate salvide ja õlidega aga tulutult, lõpuks pidime ikka alla vanduma :( Piiksu oli meiega pea 4 aastat ja möödas on juba 10 aastat aga ikka on nii kahju.
ReplyDelete