Oh jaa...täna puhkasin kodus, üleeile olin aktusel. Meid on klassis 31, kuigi ei ütleks küll. Uusi tüdrukuid tuli palju. Poisse on meil neli, üks paralleelikas, kaks endist ja üks täiesti uus (mega vaikne tundub). Muidugi klassijuhataja suutis juba esimesel päeval ära pöörata. Üldse ei salli seda vanamutti. Võin teda tundide kaupa lihtsalt sõimata, nii ebameeldiv inimene lihtsalt!
Homme on 7tundi, vaba tund ja joonestamine(?), ei saa päris hästi aru, mis teema sellega.
Tõstsin eile voodi teistpidi. Vahepeal on mul seda vaja. Hea uni oli täna öösel. Nägin igasuguseid veidraid unenägusid. Ootan ema palgapäeva pikkisilmi. Saan endale uue kirjutuslaua. Peaks kaks paneeli oma seinapeale ka tapeetima. Kardinaid on ka vaja. Ootan ka millal uuesti Tallinna minna saaks. Loodan, et tuleb vahva. Uskumatu, kuidas ma teda ei sallinud aga nüüd me saame superhästi läbi. Tobe. Tallinnas kavatsen endale teise põseneedi ka teha, hihihi, emme tellib tunnelid ka ära, siis on kõik perf. ^^
Mõtlesin veel sellele eile, et mõne inimesega on nii, et alguses suhtled, lõik on tore aga paari päeva pärast näed teda msnis aga ei räägi temaga. Ei viitsi lihtsalt. Mul on praegu nõnda. Alguses oli huvi ja viitsimist. Samas üks inimene suutis minu jaoks piisavalt huvitav olla, siiamaani suhtleme ja midagi uut on. Ja võin tõesti öelda, et mul on hea meel. Nagu...reaalselt imelik ikka. Ma olen äärmiselt valiv sõprade suhtes aga...jah, mul mõtted valgusid laiali, et ma praegu kohe ei teagi mida öelda :D
Mina ei tea, kas ma olen siis imelik või? Pean ennast küll normaalseks. Aga ma ei salli seda, kuidas ma suhtun võõrastesse ja mis mõtted mul on. Igastahes, ma nüüd panen oma kammid ja lõhnad ja juukselakid ja fööni ja ehted sahtlisse. Valin pildid arvutist ka, mida vaja KUMAs ilmutada.
my bat lightening heart wants to fly away
No comments:
Post a Comment