Mida ma tahan?

Ma tunnen, et kõik on nii vale, mis ma teen. Mul pole mingisugust sihti, eesmärki. Kui keegi küsib: "Mis eksamid sa teed?! Kuhu sa peale keskkooli lähed?! Mida sa õppima hakkad ülikoolis?! Kelleks sa saada tahad?!" Ma kiilun nii kinni nende küsimuste peale, et ma kas olen lihtsalt vait või vastan mingisugust jama, mida ma ise ka ei usu. Mu viga on see, et me mõtlen max ühe päeva ette, tundub, et otsused mis täna teen on homme veel head aga ülehomme ma mõtlen, et no n**hui???

Ma üritan endale kuskilt inspiratsiooni ammutada...aga ma ei leia seda...sest kõik tundub nii keeruline. Aga ma ei taha päevagi enam Eestis olla. Miks? Ma ei tea, ei taha. Tahan kuskile, kus on soe ja hea. Kuskil, kus on teistmoodi. Kuskile, kuhu ma saan omale ISE kodu luua, ISE hakkama saada...Ma ei oskagi nagu kuskilt alustada...sest ma ei tea mis mu kutsumus on, mida ma tahan teha? MA EI TEA...ma ise mõtlen, et no kuidas ma ei tea. Lihtsalt ei tea...Ma olen kade nende peale, kellel on juba noorena sihid seatud, mida nad tahavad teha ja kelleks saada.

Ma ootan lihtsalt, et keegi ütleks mulle, mida ma tegema pean, kuhu minema pean jne. Aga no obviously ma ei saa olla igavesti kellestki teisest sõltuv. Eks ma pean välja mõtlema, what's my real passion...Because this ↓