Jun 29, 2010

Ma ikka imestan, kui idikad inimesed on. Kahepalgelised, pealiskaudsed. Tänan Jumalat, et on saatnud mulle nii haiglaselt avameelsed, julged ja elurõõmsad sõbrad. Kõik sitakotid, kes ei mõista meid või vaatavad meie poole viltu, võivad vittu kerida, sest nad on liiga arad, et avaldada oma arvamust kõva häälega avalikult, visata ennast keset kaubamaja pikali, roomata poe vahekäikudes, istuda põõsastes, karjuda rõvedusi ja kommenteerida inimesi kõva häälega. Nendega saan ma olla täpselt mina ise, teha rumalaid hääli, nägusid ja liigutusi. Te ei taha veel teadagi mis rõvedustest me räägime.


Ma vihkan raha.

No comments:

Post a Comment