Täitsa lõpp ja ongi käes....siis ainult kaks kuud veel ja kõik! Üks aasta jälle möödas. Tegelikult läheb aeg ikka halastamatult kiiresti. Eriti, kui ma ei suuda oma tegemisi ja toimetusi graafikusse seada. Teen asju viimasel minutil jne. No vot. Aga eile....eilne oli huvitav. Nägin Monikat üle miljoni aasta. See oli hea üllatus. Siis sattusin peole, kust ma põhimõtteliselt kedagi ei teadnud. Aga päris mõnus oli, vahelduseks. Hommikul ei olnudki väga kehv olla. Aga ma pean tõsiselt midagi ette endaga võtma. Ma olen täielik friik, kontrolliv ja perfektsionist. Ma sean oma lati lihtsalt liiga kõrgele kõige ja kõigi suhtes. Isegi oma sõprade. Ja kui sa tead kedagi ikka 11aastat, siis peab leppima sellega, et nad teevad vigu. AGA! kui sõber lihtsalt, konkreetselt, on arusaamatu minu jaoks, oma tegude ja sõnade tõttu, siis ma ei suuda tolerante olla. Ma ei suuda, ma ei tahagi. Miks ma pean ennast sundima millekski, mis on mulle vastukarva?
No comments:
Post a Comment