Õhtuti tulevad alati head mõtted. Laused moodustuvad iseenesest ja kõlavad nii hästi. Ja siis kui ma teen bloggeri lahti on kõik peast pühitud.
Ükskord vajutasin "avalda" ja mõtlesin, et kellele ma kirjutan? Keda huvitab mida ma teen, meisterdan või kus ma käinud olen. Täielik nagu kriis tuli peale. Tihti tegelikult mõtlen. Et miks ma seda blogijada üldse ajan?
Tahaksin lihtsalt leida endale mingi hobi, mille kallal ma nokitseksin, mõtlemata, et "mis jaoks ma seda teen".
Üks põhjustest vähene postitamine tulenebki sellest, et ma mõtlen: "no, keda huvitab". Mul on küll millest kirjutada...Teine põhjus on see, et kui mul on vaba päev, siis ma üritan vältida arvutis ja telefonis surfamist. Võimalikult palju tahan käia, teha, olla, nautida suve. Kui mul peas toksib koguaeg, et peaks kirjutama, siis ma ei saa päeva nautida.
Eile olime Sandraga koos ja ütlesin, et varsti on suvi läbi ning talv jälle käes. Tegelikult nii ei tohi mõelda ikkagi. Igast päevast tuleb võtta, mida võtta annab. Kardan, et puhkus, mis mul peagi algab on silmapilgutusega läbi. Juuni alguses on minek Saaremaale ja loodan, et saan siis mõnuga seda aega nautida, sest peale seda läheb hullumaja tööl lahti (jaanipäeva pidustused, jee!).
Aga vähe lõbusamatel nootidel - täna sain peale kuut töölt vabaks, esimeseks ja viimaseks korraks see ka vast jääb. Sain teada, et 24. juuni on kõikidele töötajatele vabaks antud (25. on laupäev ja see on nagunii vaba kõigil). Seega tore, saab jaanide ajal ikka kuskile sõita ka.
Aga vähe lõbusamatel nootidel - täna sain peale kuut töölt vabaks, esimeseks ja viimaseks korraks see ka vast jääb. Sain teada, et 24. juuni on kõikidele töötajatele vabaks antud (25. on laupäev ja see on nagunii vaba kõigil). Seega tore, saab jaanide ajal ikka kuskile sõita ka.
No comments:
Post a Comment