ma olen tähelepannud, et mul on periooditi depressioon ja kui ma lõpuks sellest välja rabelen enam-vähem, siis pole naerul ei otsa ega äärt. praegu on kõik korras. täna käisin ju tõnise, jaana ja õpetaja lekkiga tartus. jaanus kolas kuskil linnas, meie kolmekesi jäime mingit plära kuulama, mis oli m õ t t e t u. kõik mis seal räägiti oli meile juba teada. pool 4 läksime "bussile". annelinnast kesklinna oli nagu kiviga visata. panime ühele majale nimeks willy wonka tehas. ma naersin nii palju täna, et jube. pisarad lausa tulid silma. tagasi sõites olime ostnud süüa ja nipet-näpet, lasime muusikat ja pildistasime oma ninasid. jaanus pani meid rsitmikul maha, jalutasime jaanaga minu poole. värvis ruttu-ruttu mu juuksed lillaks üle, ta isa tuli ning minema ta läkski. käisin pesemas ja peale seda näitas ema mis tema täna teinud oli - fimost ehteid. rääkisime juttu ja ta läks magama. kuna olin pool liitrit kohvi sisse kaaninud koristasin köögi ära ja jõin veel kannu täie kohvi. nüüd ma istun siin, pool neli öösel ja räägin mikuga msnis, sest kõik teised magavad või pidutsevad kuskil.
igastahes tõsiselt raske on ilma digikata olla. õnneks tõnis on nii kallipai, et lubab enda oma kasutada. reedel käisime lehtedes püherdamas. samuti tasuks teil üle tšekata -> www.shehateshim.deviantart.com
No comments:
Post a Comment