Haigena tööl

Eile tekkis selline vahva olukord, et üleöö jäin köhasse ja palavikku. Kraadisin ennast kell kaheksa hommikul ja tulemuseks sain 37,2. Kuna eelnevalt oli mulle öeldud, et "pühapäevased puudumised peavad ära jääma" (olles ühe korra puudunud tol päeval), läksin siis tööle, kraadiklaas ja köharohi kaasas. Ütlesin ülemusele päeva alguses, mis olukord mul on, ta veel katsus mu laupa ja ütles, et on küll, jah, palavaik. Ma ütlesin, et kui mul paremaks ei lähe, lähen koju, vastuseks sain "vaatame". No, ma ei tea, mida seal vaadata oli. Fakt oli see, et ma olin palavikus. Mind oleks pidanud tegelikult üldse koju saatma kohe päeva alguses. Ma ju käitlen veel toitu, on see siis okei, et ma läkastan ja köhin selle vahel? Igastahes, lõuna aega kraadisin ennast. Sama seis. Ütlesin. Väidetavalt pole 37.2 mingi palavik. Jah, kui tšillida kuskil kontoris enda laua taga, tiksudes. Mina pidin püstijalu viie kraadises laos olema, kus mürisesid puhurid, pidin toodanguga riiuleid kärutama. Kell kolm, järgmise pausi ajal, lubati mind koju...need kolm tundi olid vist mu elu pikimaid. Ma olin nii kurnatud. 

Kui koju lõpuks jõudsin, tõusis palavik 38,1-ni. Täna hommikul näitas kraadiklaas üldse 39. Hirmus! Vahepeal sain palaviku alla 38, kuid nüüd on jälle üle. Ma ei mäleta, millal mul nii kõrge palavik oli. Ja häält pole mul enam ollagi...Ja üldsegi, ma olen viie kuu jooksul rohkem haige olnud, kui eelenvatel aastatel terve aasta jooksul. Rääkimata veel stressist ja pingetest, mis seal töökohas on.

Ma muidugi oleks pidanud ütlema lõuna ajal, et ei, ma ei jäa, ma lähen koju! Aga noh. Nüüd ei saa voodistki püsti ilma raskusteta.