Jõulutundest

Kuidas tekib jõulutunne? 

Ma nii soovin, et ma tunneks seda päris päriselt...aga siin ma istun, üksi kõledas, jahedas ja pool tühjas korteris. Kallim on tööl ja mul ei ole mitte midagi tarka teha. Kolmas päev jookseb, mil ma vaatan seriaali Kättemaks (mis on tegelikult niii hea!) ja mängib Facebookis mänge. Natuke olen isegi koolitöid teinud. Kui ma mõtlen jõulutundele, siis ma kujutan vaimusilmas ette jõululaule taustal mängimas, suuuuurt pere ümber laua, kus ootab majesteetlik õhtusööki, inimesed on rohe-puna-valge kampsunites...aga ilmselt selline olukord on vähestes peredes. Mulle on selline pilt peas, sest Ameerika filmides on nii. Aga elu pole film...ma tahaks nii väga leida enda selle millegi, mis võtaks ära selle kripeldava tunde mu seest...justkui miski pole õige. Osalt on see ka nii ilmselt, sest ma ei ole enda sees leidnud tasakaalu. 

Mida aeg edasi, seda tähtsusetumaks muutuvad sellised sündmused nagu jõulud, aastavahetus...Jõuluvana ja päkapikke pole olemas, aastavahetus on lihtsalt vabandus, et ennast pildituks juua...võib-olla olen ma lihtsalt praegu punktis, kus ma olen lahti lasknud oma vanast elustiilist (party 24/7) ja vaikselt hakkab soe pereelu tekkima? 

Igastahes, ma pole kindlasti inimene, kellele meeldib ühe mätta otsas kükitada ja mõelda. Selleks, et elada õnneliku elu, sest lõppude lõpuks, me elame ju vaid korra, tuleb midagi ette võtta. 

musticas