Kuivik, nagu ma olen

Praegu oli mul just vestlus ühe vana klassiõega. Küsis, mis teen nädalavahetusel. Ütlesin, et puhkan, õpin, koristan...Sellega siis vestlus lõppes. Küsisin, et mis on siis? Tema otsivat aktiivseid inimesi, kellega homme Võsule peole tollele suurele Avapeole minna. Siis ma tundsin küll, et mille järgi ta teeb järelduse, et ma ei ole aktiivne? Sest mind ei paelu poole ööni üleval olemine, kõva muusika ja purjus inimesed? Et kui ma pidu panna ei taha, siis ma olengi igav, mõttetu ja kodus passiv? 

Ega ikka ei ole küll nii. Võib-olla ma ei taha põdeda pohmakat ja võib-olla ma pean õppima ja võib-olla ma tahan enda kallimaga koos olla hoopis? See on ka muidugi omaette teema, ala mida me oleme koguaeg ninapidi koos. Esiteks Tanelil on graafiku alusel tööl, ehk kui mina nädala sees koju jõuan, siis saame õhtuti koos olla paar tundi. Kuid on ka nii, kus ta on 10ni õhtul tööl või läheb öövahetusse. Viimase puhul on nii, et mina jõuan koju, kui tema hakkab juba tööle sättima. Nädalavahetustel on ta enamasti tööl. Seega, kui tõesti juhtub nii olema, et me saame koos nädalalõpus midagi teha, siis ma valin iga kell selle, kui pidutsemise.

Ma olen selle faasi läbi elanud, kus on koguaeg iga nädalavahetus party, fun, läbu! Ärge nüüd arvake ka, et ma ei käigi kuskil ja olen puhta karsklane. Ei, mulle meeldib vahetevahel väljas käia, kui on seltskonda. Kui ma Tallinnas Puskari kambaga kokku sain - oi, mul oli tore! Oli nii hea meel kõiki näha. Ja seda oleksin isegi siis olnud, kui ma oleks täitsa kaine olnud. 

Ja ei ole ka nii, et ma passin vabal ajal. E-R tööpäevad, peale viite nagu eriti ei jõuagi ja ei viitsigi teha. Siis olen lebo-mode'is ja teen natuke kooli asju, pühin tolmu kodus, tegelen loomadega jne. Ma ausalt ei mäleta, millal mul oli selline nädalavahetus, kus ma lihtsalt passisin. Oleme ikka maal käinud, poodides, kellegiga kokku saanud. Eelmine nädalavahetus terve laupäev oli selline, et jõudsin ühele inimesel nägemist öelda, kui pidin juba järgmisega kokku saama kiirustama. Ja meil on ju remont ka veel pooleli...

Nii nõme, et tegelikult ei olda üldse kursis millega ma tegelen või kus ma käin...ja siis tehakse järeldusi, et ma olen igav kanaema. No, ma ei tea, ma küll ei ütleks, et mul igav on!

xoxo,

musticas