Täitsa lõpp, kui palju mul teha on. Tahaks lihtsalt teki alla kerra tõmmata ja kõik jätta. Kui keskkooli ajal andis seda teha, mõtlesin, et küll saab töid järgi teha ja järgi õppida. Kõik oli ülilebooo! Hetkel mul vaja kirjutada referaat ja praktika aruanne kooli jaoks, õppida makro eksamiks, eesti keele omaks ma ei viitsi õppida, peaasi, et tehtud saaks :D Kusjuures, ma hakkasin seda referaati tegema, kokkulepe oli, et sisukat teksti vähemalt kuus lehte. Mul on juba kogu krempel kokku 15 lehte ja ma pole veel poole pealgi. Lõppkokkuvõttes saan ma oma asjad nii ehk naa tehtud, lihtsalt tahaks seda kergenduse tunnet, et midagi ei ole kaelal. Ma olen tööl hetkel üksi ja nädalavahetus oli pikk - volbriöö, 1.mai...rahvas möllas täiega. Eile hakkas juba valgus tunneli lõpus paistma ja täna toodi terve hunnik protokolle :D Olin isegi tunnikese kauem tööl. Reede päeva esimeseks pooleks tahaks, et kõik oleks tehtud, et siis saaks kooli asju ajada. Kõige hullem on see, et mu mälupulk kooliasjadega on kadunud!!! Aga noh, seal ei olnud tegelikult midagi tehtud ka eriti. Üldsegi, kuidas üks asi lihtsalt haihtub? :D Ma tean, et ma võtsin selle eile töö juures ja panin käekotti, kodus võtsin selle välja ja ei suuda enam välja mõelda, kuhu ma selle panin.
Nüüd lähengi ma voodisse, et homme puhanud olla ja täiega klõbistada arvuti taga. Homme on palgapäev ka, yeaaaaaaah! Ja reedel Ostuöö Põhjakas, double yeaaaah!
xoxo,
musticas
No comments:
Post a Comment