Pikaajalised lugejad teavad, et natuke üle aasta tagasi tuli Baby Bennyle kaaslane Baby Albert. Kirjutasin isegi pikemalt, kuidas neid kahte omavahel tutvustama peab. Esimene öö olid nad ühes puuris aga Albertile oli peale pandud ühe väiksema puuri võre osa. Nii, et nad nägid ja tundsid üksteise lõhna aga ninapidi kokku ei saanud minna. Teisel päeval juba julgesin nad voodi peal kokku lasta. Ja üllataval kombel said nad kohe hästi läbi. Nosisid kõrvuti suur porgandit ja puha.
Mingi aja pärast hakkas puurist kostuma ärritunud merisea häältisusi. See polnud väga hull ja ei juhtunud tihti. Ühel õhtul aga läks päris kismaks ja ma muidugi kohe käega hakkasin Benjamini eemale lükkama ja oh boy, kuidas ta mind hammustas. Peale seda tõstsime poisid lahku.
Paistes sõrm after guinea pig attacki :D
Igavene jama oli ikka küll...mõlemale oli vaja eraldi kohta, mis võttis põhimõtteliselt topeltruumi. Ja meil käis remont korteris ja meil polnud korralikke puuregi. Mingi aja pärast ehitasime siis kapi/puuri spetsiaalselt loomadele. Selle ehituse käigu kohta saab lugeda SIIT. Mõtlesin, et uus keskkond, äkki ei hakka kaklema. Kaklesid ikka...nojah, tuli siis võrk vahele panna.
Arvan, et kogu selle kaklemise põhjuseks võib olla see, et neil on natuke üle poole aasta vanusevahet ja alguses kui nad kokku said, oli ainult Baby Benny pubekaeas, kuid siis hakkas ka Albert sellesse ikka jõudma ja võimuvõitlus territooriumi pärast algas.
Mingi aeg nägin Pinterestis (vist) mingit pilti, et inimene laseb oma merisigadel lahtiselt toas elada, neil on oma pissi- ja toidunurgad. Mõtlesin sama katsetada. Hakkasin puuri ust lahti hoidma. Nad käisid toas ringi aga õhtu lõpuks nad ikkagi läksid oma puuri tagasi, sest seal oli nende toit ja turvaline pesake.
Nüüdseks on olukord selline, et nad saavad omavahel enam-vähem läbi. Suudavad koos elada kapp/puuris, kuigi aeg-ajalt on kuulda hammaste plõgistamist ja üksteise taga ajamist.
No comments:
Post a Comment