Loomakesed

Minu elus mängib rolli kolm looma, minu esimene koer Betty, tema kutsikas Mai Thea ja merisiga Baby Benjamin. 

Betty on Rakvere loomade varjupaigast võetud koer, tänavu novembri alguses sai 9-aastaseks. Imelik mõelda, et ta on niiii kaua juba meiega olnud. Alles ma mäletan, kuidas Tõnis meil käis koguaeg ja ma pidin talle mingid suvalised püksid jalga andma, sest Betty võttis pükstesäärtest kinni ja tiris nii kaua, kuni pükstes augud :D Minu kodupüksid olid kõik nagu kombaini vahele jäänud. Betty on siiani väga mänguline, kuigi märgata on, et ta ei jaksa nii palju enam joosta, kui vanasti. Vanematelt piltidelt on näha, et ta nina ots ja suuümbrus on must, uutematel piltidel vanaduseda on need halliks tõmbunud.

Ühel vabal suvepäeval, kui oma kallimaga Kuressaare linnas poodlemas käisime, astusime ühte loomapoodi. Absoluutselt ei olnud plaanis kedagi soetada ega midagi. Kui järsku ma ütlesin: "Võtame looma!". Mina oleks isiklikult võtnud valge hiire punaste silmadega aga muska jaoks oli see näriline too creepy. Seega langes otsus meie praegusele süsimustale meriseale. Laheda juhuse kombel on loomakese sünnipäev 11.07.14, ehk neli päeva enne kallima sünnipäeva ja iga kuu 11dal saab ka meil kuu rohkem koos oldud. 

Alguses me nagu kohe ei osanudki temaga midagi teha, ta oli juba arglik. Aga kaks nädalat hiljem oli ta meiega harjunud, ronis sülle...mida aeg edasi, seda rohkem sõps ta meiega on. Kui enne ma pidin ta reaalselt puuris nurka ajama, et teda kätte saada, siis nüüd paned käe puuri ja ta ronib selle peale. Ülinummi on see, et ta annab musisid! Kui ma hoian teda enda rinna peal, siis ta enamasti küünitab end mu huulte juurde ja õrnalt võtab hammastega kinni ja teeb musisid! 

Kui ta lasta magamistoa põrandale lahti, jookseb ta nagu pööööörane :D Ühest toa nurgast teise. Ta on nii julgeks muutunud, et hüppab voodist alla, isegi diivani käetoelt! 

Ta on üks täiega naljakas loom, minu arust :D Hüppab, kargab, jookseb nagu hull...teda on suhteliselt raske korralikult pildile saada, sest ta tõmbleb nii palju aga ta on nii äge!

See on nii naljakas pilt Baby Benjaminist :D Tegelikult tal ei ole põsed niiviisi punnis, ta just kratsis end või hüpatas, seetõttu selline veider nägu tal :D

Täna kratsisin teda lõua alt, nii et ta kikukesed paistsid. :D Tal on kaks pikka hammast üleval ja all, nii armas. Ja kui ta veel haigutab JA sirutab ennast samal ajal...cuteness overload!

See on siis Betty tütar, Mai Thea :) Kõige-kõige eimesest pesakonnast. Ta on meil kergelt topski ja arglik. Nimesaamise lugu: Peale seda, kui kõik teised kutsikad sai maha müüdud, jäi ainukesena tema meile...keegi teda nagu eriti ei tahtnud ka, sest ta oli "kõige koledam" :D Seega jäi  ta meile. Vaja oli siis nime. Istusin mina arvuti taga, tegin omi asju, kui ema küsis teisest toast, et mis nimeks paneme. Ma hõikasin vastu "mai tea!". Ja nimeks saigi talle Mai Thea :D

Avastasin kuskilt vanadelt CD-lt pilte Betty esimestest kutsikatest. Selline oli meie Mai Thea pisikesena. So cute. Alati puges täiega. Siiamaani.

Mai Theast on rohkem pilte mu õel, sest Betty on minu koer ja Mai Thea tema koer. Enne mul läpakas midagi ikka oli temast aga peale remondis käiku kadusid kõik pildi. Nii et jah.

 Tütar ja ema terassil istumas :)

Mini aeg me avastasime, et Betty vurrud on kuidagi väga lühikesed. Ehk oli liiga lähedal lõkkele? Ükskord märkasin, et tegelikult väike Mai Thea nakitses (tal on selline komme vaipu ja inimesi nakitseda :D) Betty mokki ja sellega vurrude pikkus ka kadus. Nüüdseks on need siiski tagasi kasvanud.

xoxo,

musticas