Mõni päev on ikka nii lootusetu, et õhtuti poetad pisara ja mõtled, kui kehvasti ikka kõik on. Ja siis out of nowhere, juhtub midagi head. Vähemalt minuga on tihti peale nii. Alles hiljuti kirjutasin, kuidas mul öösiti tuleb masekas peale...peale seda, kui Töötukassa jama hakkasin ajama, oli kergem kohe olla. Ma juba ette lootsin/palvetasin/arvasin kindlalt, et saan raha. Just natuke aega tagasi tšekkasin kontot ja olemas ta oligi!!! Muidu oleks väga kriitiliseks uue kuu algus üüri maksmisega läinud...ja lisaks sellele, tahetakse mind tööle! Mina veel suure suuga rääkisin sõbrannadele, et jaa-jaaa, ma saan sinna tööle...aga kui lubatud tähtajal ei helistatud, et teada anda, kas sain siis tööle või ei, mõtlesin, et nojah siis. Asjad ei läinud tegelikult liikuma nii kiiresti nagu firmas loodeti ja nüüd tuli e-mail vabandusega ja tööle kutsumisega.
Ma korrutasin musule koguaeg, et kõik saab korda, kõik saab korda. Teda ärritas nii hirmsal moel, et ma igapäev, 24/7 ei otsinud endale tööd ja et tema peab kõõõõiiiiik enda taskust kinni maksma :D Aga kõik saigi ju korda!!!
Mul kadus kõige selle peale trenni motivatsioon ka ära...mille eest ma nagunii kuukaardigi oleks ostnud, kui rahakotis puhus tuul. Vähemalt nüüd tuli natukenegi tahtmist ennast sinna vedada :D
Aga nüüd ma luban, et olen rahaga ettevaatlikum...:)
xoxo,
musticas
No comments:
Post a Comment