Push right past

Teate, mul on selline blogimistuhin peal, et täitsa lõpp. 

Meil olid need netijamad, millest ma ka kahes postituses natuke juttu olen teinud. Võtsin siis kätte ja helistasin täna Elioni. Tuli välja, et too onkel, kes meil käis siin kaablit vedamas ja ühendamas ruuterit, oli ühe juhtme valesse auku pannud ja sellest ka jamad. Eile ma kibelesin nii blogi kirjutama ja nüüd on kohe kergendus, sest järsku ma tunnen, et mul on NII palju rääkida!

Kõigepealt - mäletate, kirjutasin, et käisin väga-väga-väga tähtsal töövestlusel?! Täna tuli asutusest kõne ja 16.märtsist hakkan seal töötama! Salamisi, ma tundsin, et ma saan selle töö endale aga ma ei julgenud kelkida ega ära sõnuda. Hetkel ma veel ei avalikustaks, kus ma töötama hakkan. Alles siis, kui kõik paberid on korda aetud ja kõik on ikka kindel. Igastahes, ma olen ülihäppi ja mingi aeg ma võtsin endale sihiks, et vot, tahan sinna asutusse tööle saada, kuigi ma ei oma ega omanda erialast haridust. Nüüd ongi mu võimalus! 

Hiljuti olen tundnud, et olen üleüldse kunstiga seotud toimetused nii tahaplaanile jätnud, kuigi mul on aega, et sellega tegeleda. Eile võtsin kätte ennast ja kui vanasti mulle meeldis hästi sigri-migri, värviline teema pliiatsite ja vildikatega, siis nüüd ma armastan musta sharpie'ga (ei oska hetkel sobivamat sõna leida :D) joonistada mustreid ja konkreetsete joontega pildikesi.

Poolik

Lisasin nats värvi ka arvutis. 

Pildi ise ma kopeerisin, ma ei tea, kes autor on ja originaali tegi, Leidsin kunagi ammu tumblr'ist selle.

Üks asi, mis mul ikka südamel on ja ma lihtsalt ei saa enne rahu, kui ma seda kirja ei pane. Nimelt oli mul hiljuti negatiivsed kokkupõrked enda eksiga. Ta käib mu blogi lugemas, minu pärast käigu, aga väidetavalt on mu blogi niiiiiiiii naljakas. Okei, ma saan aru, et loodab siit lugeda, et mul läheb halvasti. Tema sõnul kedagi nagunii ei koti kõik see mida ma siia kirjutan. Irooniline. Nagu ma ütlesin, minugi poolest las käib lugemas, sellest on mul täiesti ükskõik, mida ta minust arvab. Lihtsalt ma ei taha temaga mitte mingisugust suhtlust. Erinevalt temast olen ma eluga edasi liikunud ja mind ei huvita mitte karvavõrdki, millega ta tegeleb või kus ta käib. Samuti ta arvab, et kõik, mis ma siia kirjutan ongi 100%  mis mu elu toimub. Blogi on mu avalik päevik aga siiski teatud asju ma siia ei kirjuta. Väidetavalt ta teab, kuidas mul ja Tanelil rahaasjad käivad. Sa ei tea mu rahaasju, mu emotsionaalseid läbielamisi.  Tagasi mõeldes on mul hea meel, et meie suhe oli nii lühike. Endal on uus tüdruk ka, seda enam ma ei saa aru, mis vajadus peab olema minu elu kohta lugemas käia. Aitab sellest, ma võiks mitu korda pikemalt kirjutada aga see on viimane kord, kui ma selle jutuks võtan. 

Tegelikult on mul elu väga hea ja mul läheb hästi, et te kõik teaksite!!! Vahel ikka on kurvemaid päevi aga kokkuvõttes on ju kõik hästi! Mul on ülihea elukaaslane, kelle kaisus on kõige parem olla, meil on koos oma kodu, mitte üürikas, meil ei ole kaelas laenusid ega lapsi. Nüüd ma saan veel tööle asutusse, kuhu ma tõesti tahan tööle minna...seega, ainult paremuse poole! Ja yay! Täna tulid tuludeklaratsiooni rahad üle :)

P.S. Ma kirjutasin tükk aega tagasi, et varsti näitan elutoast pilte aga siiani ei ole seda teinud. Nädala lõpus ehk, sest laupäeval arvatavasti saab mööblit ka väheke sisse!

xoxo,

musticas