Mind oli juba hinges tükk aega närinud fakt, et mul on kõik jalanõud juustudeks kantud, riided auklikud, topilised, plekilised, kulunud. Tagatipuks ei olnud mul ühtegi paari terveid retuuse ega tavalist musta seelikut. Need on kaks eset, mis peavad mul kapis olema.
Olin laupäeval ema juures ja nad hakkasid just õega minema Põhjakeskusesse. Kuna Ellel on juba jalanumber sama suur, kui mu emal (nr 41), siis nad saavad omavahel jalanõusid vahetada. Mul tuli räme masekas mõeldes, et mul pole üldse terveid ja korralikke kingi. Ema kutsus mind kaasa Põhjakasse aga mul olid juuksed rasvased ja polnud vahetusriideid (me olime enne hoovis oksi murdnud ja mul olid suvalised koduriided seljas). Vaatasin ta ilusat kevadmantlit ja kurvastasin jälle, sest mina ju unustasin enda ühe ning ainsa räsitud mantli Riia bussi sügisel. Selle peale läks meel veel rohkem kurvaks. Lihtsalt selline vaese roti tunne tuli peale. Jaa, kindlasti on keegi kellel on hullem ja kehvem olukord aga...jah. Nooremana mind üldse selline asi ei kõigutanud, käisin oma räsitud riietega ja mul oli täitsa ükskõik. Aga noh, eks sellised asjad tulevadki vanusega...nagu ka see, et ma ei saanud paar aastat tagasi aru, misjaoks on vaja riideid triikida :D Mul oli lihtsalt ükskõik, kui riided olid kortsus.
Panin selle peale paar pisarat maha ja hiljem, kui ema õega koju tuli, oli ta mulle ühe ilusa pluuse ja retuusid ostnud. Oi, jah. Tahaks lihtsalt, et mul oleks mille vahel valida. Praegu on nii, et mul ongi üks paar baleriinasid millega ma käin peol/tööl/niisama linnas. Ja siis ühel hetkel nad ongi nii katki, ära kantud ja koledad ning siis ma ei raatsi veel neid ära ka visata.
Rahakotis puhub tuul...Oma esimese palga panen küll garderoobi alla kinni, häbi on tööl käia nende riiete ja jalanõudega, mis mul on! Ja ma ei ole selline inimene, kes vaatab, et "Oh, tal on firmariided, tahan kaaa". Ma lihtsalt tahan, et mul oleks valikut, mitte nii, et mul on üks kleit, üks seelik, üks pluuse ja üks paar jalanõusid ja siis ma kannan nad lihtsalt nii ribadeks. Mul on peas kinni ka see, et ma ei raatsi ja ei raatsi. Ma panustan pigem kvantiteedile, kui kvaliteedile.
Olin laupäeval ema juures ja nad hakkasid just õega minema Põhjakeskusesse. Kuna Ellel on juba jalanumber sama suur, kui mu emal (nr 41), siis nad saavad omavahel jalanõusid vahetada. Mul tuli räme masekas mõeldes, et mul pole üldse terveid ja korralikke kingi. Ema kutsus mind kaasa Põhjakasse aga mul olid juuksed rasvased ja polnud vahetusriideid (me olime enne hoovis oksi murdnud ja mul olid suvalised koduriided seljas). Vaatasin ta ilusat kevadmantlit ja kurvastasin jälle, sest mina ju unustasin enda ühe ning ainsa räsitud mantli Riia bussi sügisel. Selle peale läks meel veel rohkem kurvaks. Lihtsalt selline vaese roti tunne tuli peale. Jaa, kindlasti on keegi kellel on hullem ja kehvem olukord aga...jah. Nooremana mind üldse selline asi ei kõigutanud, käisin oma räsitud riietega ja mul oli täitsa ükskõik. Aga noh, eks sellised asjad tulevadki vanusega...nagu ka see, et ma ei saanud paar aastat tagasi aru, misjaoks on vaja riideid triikida :D Mul oli lihtsalt ükskõik, kui riided olid kortsus.
Panin selle peale paar pisarat maha ja hiljem, kui ema õega koju tuli, oli ta mulle ühe ilusa pluuse ja retuusid ostnud. Oi, jah. Tahaks lihtsalt, et mul oleks mille vahel valida. Praegu on nii, et mul ongi üks paar baleriinasid millega ma käin peol/tööl/niisama linnas. Ja siis ühel hetkel nad ongi nii katki, ära kantud ja koledad ning siis ma ei raatsi veel neid ära ka visata.
Rahakotis puhub tuul...Oma esimese palga panen küll garderoobi alla kinni, häbi on tööl käia nende riiete ja jalanõudega, mis mul on! Ja ma ei ole selline inimene, kes vaatab, et "Oh, tal on firmariided, tahan kaaa". Ma lihtsalt tahan, et mul oleks valikut, mitte nii, et mul on üks kleit, üks seelik, üks pluuse ja üks paar jalanõusid ja siis ma kannan nad lihtsalt nii ribadeks. Mul on peas kinni ka see, et ma ei raatsi ja ei raatsi. Ma panustan pigem kvantiteedile, kui kvaliteedile.
Mul oleks vaja:
* veel ühte (või isegi rohkem) paari retuuse, juhul kui üks paar on pesus
* mustad paksu tallaga ketsid (mitte neid odavaid 7€, millel tald kulub suhteliselt ruttu ära)
* must tavaline kleit, mis sobib nii tööle kui peole
* musta värvi käekotti keskmises suuruses (selline, mis võtta käevangu)
* musta ja valget maikat
* väikse kontsaga baleriinad (siis ei hakka baleriinade tagumised otsad vastu maad lohisema)
* õhukesed sokid
* sügis/kevadmantel
Mul võiks olla:
* üks värviline kardigan
* üks pikk kardigan, nii põlvedeni
* värvilised tennised
* slip-on papud
* musta värvi suur ja lai kübar
* madala kontsaga kingad (maksimum 7cm'ise kontsaga)
Kindlasti on veel neid asju, mida ma vajan enda garderoobi aga lihtsalt praegu ei meenu. Mul on tegelikult nii palju basic riideesemeid puudu garderoobist. Vähe sellest, et ma olen igavene ihnur, mis puudutab riiete peale raha kulutamist (Näiteks, kui pluus maksab 15€, mõtlen ma, et soodukaga saaks NewYorkerist sama raha eest 3 pluusi. Aga kvaliteet pole ju sama!!!), ja kuna ma kuulun veel Plus Size'i alla, siis on sobivate riiete leidmine raskendatud või ma ei oska õigetes poodides käia.
Laupäeval sain ma Inna ja Sandraga kokku, nad lohtuasid mind, et nemadki on end nii tundnud aga nemad saavad vähemalt poes valida. Eks ma ise süüdi olen. Loodetavasti nüüd ma siis suudan oma garderoobi täiendada ja pean loobuma riietest, mille kandmised on kantud :D
Pühapäeval käisin ma nendega Tallinnas poodides ja ostsin endale ühe seeliku ning pluuse. Enne seda ma enam ei mäletagi, millal ma viimati riideid ostmas käisin. Kuna ma peaaegu endale kunagi midagi ei leia, siis mul ei olegi tahtmist riidepoodides käia...
Oeh, kohe kergem hakkas, kui sain selle kirja pandud ja ennast välja elada!
Pühapäeval käisin ma nendega Tallinnas poodides ja ostsin endale ühe seeliku ning pluuse. Enne seda ma enam ei mäletagi, millal ma viimati riideid ostmas käisin. Kuna ma peaaegu endale kunagi midagi ei leia, siis mul ei olegi tahtmist riidepoodides käia...
Oeh, kohe kergem hakkas, kui sain selle kirja pandud ja ennast välja elada!
xoxo,
musticas
Mina soovitan Sul kohe kindlasti pigem kulutada suurem summa ühele kvaliteetsele asjale,kui osta mitu odavat ja ebakvaliteetset toodet, mis peatselt oma väljanägemise kaotavad. Üldiselt ju naistele meeldib ostelda ja riietele kulunud rahast pole kunagi kahju. Seega on huvitav lugeda, et Sinul hoopis teistmoodi mõtlemine on. Kindlasti soovitan ka treeningut, sest siis sobivad riided paremini selga. Ei pea kaotama kehakaalu, vaid vormima oma figuuri :)
ReplyDeleteMu sõbrannad ütlesid täpselt seda sama ja ma ise tean, et muidugi on mõtekam kvaliteetse esemesse investeerida :D Aga asi on ka ilmselt selles, et ma olin pikalt töötu, saime elukaaslasega hästi hakkama aga ikkagi see, et oma vaba raha ei jäänud. Ja ma pean lihtsalt juurima endal peast selle "odavam on parem" välja!
DeleteOijah, trenniga seoses, ma tean väga hästi, et peaks liigutama end hakkama aga lihtsalt jälle on mul kuskil midagi kinni kiilunud. See on omaette ooper :D
Oi, nii tore on kohata vahel kedagi, kelle mõtted ühtivad sinu omadega. Minul on ka alati peas see mõte riideid ostes, et nii palju ma küll ei kulutaks ja praegu ostan ma veel pigem odavamaid riideid (ning õnneks pole pidanud veel väga pettuma, lihtsalt ühel hetkel mõtlen, et oleks võinud neutraalsema asja osta, mitte suure pildiga jms).
ReplyDeleteAga kuna ma ise veel raha ei teeni, siis on loomulik, et ma katsun rohkem kokku hoida. Seega otsingi soodsamaid pakkumisi ja vahel võib leida ka kvaliteetse asja väga soodsalt :) Ja kuigi kvaliteet on hea, sobib hetkel kvantiteet kah :D
Tean seda tunnet. Kui rase olin, siis mulle lõpuks ei mahtunud midagi selga peale rasedatele mõeldud dresside ja mingid suured lohvakad t-särgid või kampsunid. Kuna ilmad olid juba päris krõbedad, siis samuti ei mahtunud mulle selga ka eelneval talvel ostetud hinnaline talvemantel, seega ostsin kaltsukast 0,5€-se väga koleda ja 10 numbrit suurema mantli, et kõhukest soojas hoida ja mitte päris paljalt ringi lipata :D Pärast rasedust ka midagi selga ei läinud, kuigi kolme päevaga kadus 10 kg ja nagu oleks pidanud minema, aga ei. Olin nii meeleheitel ja õnnetu, samas oli savi, kuna stress möllas, pidevalt väsinud, ei viitsi nagunii midagi teha pärast lapsega tegelemist jne. Ühel hetkel siis tekkis nagu rohkem aega ja juba ka tahtmist, et enda välimusele taas tähelepanu pöörata. Viskasin kõik raseduseaegsed kaltsud minema või andsin edasi. Mõned vanad riided läksid selga, mõned ei sobinud enam üldse, müüsin maha. Nüüd poole aasta jooksul olen vaikselt kogunud endale uut garderoobi kappi ja justnimelt ostnudki pigem kallimaid ja kvaliteetsemaid rõivaid kui odavaid hilpe, mis kiiresti välja venivad ja oma välimuse kaotavad. Palju olen käinud ka kaltsukates, sealt võib tõelisi pärleid leida. Ja see kaalu teema on täiesti selline asi, et pm ikkagi saab end ka 80kg-se või 100-kg-sena vääääga VÄGA ilusti riidesse panna ja hästi tunda. Selleks pole vaja olla piitsavars või kanda ainult suurust 36 :D Ma üldse ei viitsi oma keha pärast põdeda, sest ainus, kellele ilus olla, on mu mees. Ja sul ju ilmselt samamoodi :D Keda kotib mingite lambikate arvamus, vaadaku lihtsalt, et ise 10 a pärast mingid pakspersed poleks :) Elu on näidanud, et need, kes kunagi kooli ajal mõnitasid või endast ülihästi arvasid, on nüüd ise kari põrssaid kolme lapse ja väljaveninud tagumikuga. Edu sulle ja küll kõik laabub! (Tean, et kommenteerin mitu kuud tagasi kirjutatud postitust, aga tahtsin lihtsalt selle endast välja saada :D)
ReplyDelete