Üleeile (01.04, irooniline - naljapäeval) juhtus siis selline kohutav asi, et üks minu hamstritest jättis hüvasti maise eluga.
Paar päeva tagasi avastasin, et ta pole enam üldse aktiivne oma puuris. Ei jooksnud rattas, ei krõbistanud toitu...teine see-eest askeldas koguaeg ringi õhtuti. Alguses, kui võtsin nad, oli just vastupidi. Ikka Triibu jooksis rattas täie hooga. Vahepeal siis vaatasin neid ja üritasin teda ikka välja ajada. Siis ta käis ringi silmad kinni, ei teinud neid üldse lahti, kõrvu hoidis ka hästi pead ligi, kordagi ei kikitanud neid...Okei, otsustasime, et peale palgapäeva lähme nii Alberti kui Triibuga loomaarstile. Albertil oli jalg ühest kohast katki, või noh, sinna oli juba korp peale tekkinud, läksime uurima, et kas on mingi tõsine asi või paraneb. Ilmselt kui ta Benjaminiga veel koos puuris oli ja kaklused algasid, äkki siis Benajmin ründas teda või midagi. Temaga oli igastahes korras. Aga minu väike Triibu :( Tol päeval, kui me siis arstile läksime (2-3 päeva hiljem, kui ma esimest korda märkasin, et ta on nii uimane ja ei liigu üldse puuris), hingas ta juba päris vaevaliselt ja kui muidu nad päevasel ajal on alati oma pesas, peidus valguse eest, siis lebas ta keset puuri...Arst ütles kohe, et olukord on kehva ja oi, kui ma nägin, miks ta selline oli olnud :'( Tal oli suur klomp kakast, pissist ja karvadest tekkinud pepuka juurde...Sellepärast ei olnud seedimine korras ja ei olnud joonud/söönud. Arst jamas, et seda puhtaks saada, ma ei tahtnud seda vaadata :( See kõik oli sinna külge ära kuivanud...Triibu puhtaks saades, küsis, et mis edasi - kas magama või üritan teda tagasi terveks turgutada. Klomp tuli kurku...ta üritas veel seal liikuda aga ta oli juba nii-nii nõrk. Ütlesin, et hea küll - proovime. Tegi talle kaks süsti ja andis rohtu kaasagi. Pandi ta pappkarpi, kahe pudeli vahele, kus oli soe vesi sees. Pidin teda soojas hoidma. Kodus panin ta eraldi kohta, kus ta omaette sai olla, ilma teise hamstrita, ikka pudelite vahele. Üritasin talle ka süstla (ilma nõelata) otsast vett anda aga ei midagi, ükski tilk ei läinud suhu...Täpselt tund peale arstil käiku ta enam ei hinganud :( Ilmselt see väntsutamine ja süstid olid juba talle too much. Tunnen, ennast nagu maailma kohutavaim loomapidaja :( Ja oleksin pidanud laskma arstil teha pigem surmasüsti, oleks Triibu elu ja piinad lõppenud...
xoxo,
musticas
No comments:
Post a Comment