Väikelinna võlud

Laupäeval käisin kalliga kinos õudukat vaatamas, "Naine mustas: Surmaingel". Kino parklasse jõudes nägin, et Raini CVF kleepsudega auto oli ka seal. Sees nägime Laurat ja Martinit, kellega Rain kinos kokku saama pidigi. Saalis, kohtadele minnes, kuulen, et keegi viimasest reast pimedas hüüab mu nime - Sandra oli ka Rannuga kinos :D 

Täna, peale küünehooldust (kus ma olin 3h, sest mu küüned olid nii pekkis! :@ Nüüd on õnneks korras :3), läksin Säästuka juurde raha välja võtma, ei vaadanud üldse ümber ringi, kui keegi järsku ütleb: "Tere, Maria". Esiteks, väga-väga-väga vähesed kutsuvad mind nii, vaatasingi, et kes see nii siis mind tervitas. Tegu oli ühe vana tuttavaga kunstikoolist :D Olin parkinud tema sõduki kõrvale, minu ees eputamiseks andis koha peal gaasi oma autopanniga :D

Väikelinnas elades näeb alaaati kedagi tuttavat. Enamasti on muidugi nii, et kui näed elupaukana välja ja loodad, et kedagi ei näe, siis juhtub vastupidi :D Oma viis aastat tagasi nägi igapäevaselt linna peal rohkem sõpru ja tuttavaid aga aastast aastasse kolitakse Rakverest välja :/  Millest on muidugi kahju. 

xoxo,

musticas