Minu ja Johanna sõprus sai alguse 2009. aasta sügisel. Pidin "oma kambaga" minema Tallinnasse mingisugusele Red Bulli päevale. Tol ajal meie gäng fännnnnnas Red Bulli ja kaanisime seda koguaeg :D Lõpuks hakkasid kõik alt hüppama ja reaalselt minemas olin ainult mina ja üks klassivend. Kutsusin kaasa ühe tüdruku, keda olin Rakvere tänavatel näinud ja kellega suhtlesin Orkutis :D Tema omakorda kutsus kaasa enda klassiõe, Johanna. Neljakesi siis hommikul vara läksime rongiga Tallinna. Alguses Johanna oli täiega vaikne ja tagasihoidlik. Aga õhtu lõpuks oli nii, et meil jutt jooksis ja ta tuli veel mulle külla. Peale seda me hakkasime koguaeg MSNis kribama ja väljas käima. Ta elas minuga samal tänaval, ainult park ja paar maja oli vahet. Põhimõtteliselt olime sukk ja saabas.
Ema arvas, et ta on bad influence, kes meelitas mind jooma ja suitsetama. Tegelikult olin mina paras rebel ja ta oli ainuke, kes minuga kõikjale nõus oli tulema :D Noh, ma olin ju paras tatt ka tol ajal - 14. Siis keegi eriti veel vanematele vastu ei hakanud ja pidu ei pannud. Mina aga tahtsin seda teha (14 aastane ja peod, khmm...) ja tema oli aasta vanem, seega arvasid paljud, et tema meelitab mind jooma ja pahandust tegema. Tegelikult polnud see üldse nii! Ühesõnaga - kui kuskile tahtsin minna, üritusele, peole, niisama trippida, hääletada, siis olime kindlad reisikaaslased.
Aga ühel suvel, Viljandi Folgil aastal 2011, tekkis arusaamatus ja ma päris täpselt ei mäletagi, mis juhtus. Mina olen ju suure suuga ja tema on üsnagi tagasihoidlik, siis läkski nii, et mina plähmisin ja tema tõmbus tagasi. Koos me sellele üritusele läksime ja pidime tagasigi minema, aga läks nii, et nägin kuidas ta minema kõndis ühe klassiõega, et koju sõita. Sellega suhtlus lõppes. Mina muidugi igal võimalusel tegin teda maha ja tahtsin, et meie ühised sõbrad ikka minuga oleksid. Tema blokeeris mind FBs ära ja ühistel üritustel me enam ei käinud. Teadsin, et aeg-ajalt teised temaga väljas käisid, mind hirmsasti häiris see alguses, kuid ajapikku mind see enam ei huvitanud. Ja noh, ega ma ei teadnudki palju temast lõppude lõpuks. Temal lõppes
12.klass. Kuulsin, et ta läks Tartu. Siis lõpetasin mina keskkooli,
läksin välismaale...selleks ajaks oli mul igasugune vimm ta vastu
kadunud (mis põhjusel see üldse tekkis?). Hakkasin mõtlema hoopis sellele, et krt, hea sõbranna oli. Aga ei osanud nagu kuidagi uuesti sõpsi panema hakata.
Aasta alguse poole kirjutas üks gümnaasiumi aegne klassiõde, niisama. Küsis elu kohta. Ja siis ta ise mainis, et tal on Johannaga mõned loengud koos. Ma siis poetasin talle niisama jutu sisse, et mis meil juhtus ja, et nata kahetsen ka - hea sõbranna oli.
Aasta alguse poole kirjutas üks gümnaasiumi aegne klassiõde, niisama. Küsis elu kohta. Ja siis ta ise mainis, et tal on Johannaga mõned loengud koos. Ma siis poetasin talle niisama jutu sisse, et mis meil juhtus ja, et nata kahetsen ka - hea sõbranna oli.
Mai kuu alguses oli meie kamba kokkutulek Tallinnas. Kuna ta hoidis mind endiselt blokis, küsisin teistel, et kas ta on ka attend pannud. Sama päeva hommikul, kui pidu pidi toimuma, avastasin, et ta oli minult blokeeringu maha võtnud. Juhtus lõpuks nii, natuke napsise peaga ka, et ühes pubis läksid kõik suitsule ja siis meie kaks mitte-suitsetajat jäime kahekesti. Küsisin siis kohe otse, et miks bloki maha võtsid :D Ja noh, siis jutt hakkas jooksma ja jooksma.
Järgmisel nädalavahetusel juhuslikult nägin teda Põhjaka Ostuööl. Rääkisime juttu ja leppisime kokku, et nädalavahetuse jooksul teeme midagi. Käisimegi koos 10Trummis endist lemmikpunkbändi vaatamas ja kuulamas. Kohtusime seal ka vanade Püssist pärit tuttavatega (tol ajal, kui bestikad olime, siis Püssi oli põhipleiss). Nüüdseks oleme FBs kribanud üsna tihedalt. Esmaspäeval tegime koos minu tulevase sünnipäeva peo jaoks dekoratsioone ja tänagi tuleb ta mulle appi.
Imelik, kas pole? Põhimõtteliselt tüli tekkis mitte millegi pärast. Ja siis mõlemad ajasid oma jonni. Aga noh, me olime ju parajad tatikad, kui see juhtus. Mina 16 ja tema 17. Nüüd on rohkem nagu mõistust peas :D Räägitakse ju, et mehed tülitseva ja lepivad kohe ära aga naised kitkuvad kana pikalt.
Lõppude lõpuks on mul räigelt hea meel, et me taas läbi saame. Ta jääb terveks suveks Rakverre, seega on üks inimene rohkem, kellega kuskile minna, midagi teha.
Üks viimaseid pilte, kui me veel BFF'id olime. Samal suvel tehtud, kui me riidu läksime.
Järgmisel nädalavahetusel juhuslikult nägin teda Põhjaka Ostuööl. Rääkisime juttu ja leppisime kokku, et nädalavahetuse jooksul teeme midagi. Käisimegi koos 10Trummis endist lemmikpunkbändi vaatamas ja kuulamas. Kohtusime seal ka vanade Püssist pärit tuttavatega (tol ajal, kui bestikad olime, siis Püssi oli põhipleiss). Nüüdseks oleme FBs kribanud üsna tihedalt. Esmaspäeval tegime koos minu tulevase sünnipäeva peo jaoks dekoratsioone ja tänagi tuleb ta mulle appi.
Imelik, kas pole? Põhimõtteliselt tüli tekkis mitte millegi pärast. Ja siis mõlemad ajasid oma jonni. Aga noh, me olime ju parajad tatikad, kui see juhtus. Mina 16 ja tema 17. Nüüd on rohkem nagu mõistust peas :D Räägitakse ju, et mehed tülitseva ja lepivad kohe ära aga naised kitkuvad kana pikalt.
Lõppude lõpuks on mul räigelt hea meel, et me taas läbi saame. Ta jääb terveks suveks Rakverre, seega on üks inimene rohkem, kellega kuskile minna, midagi teha.
Mul oli suht sama lugu ühe oma hea sõbrannaga :)
ReplyDeleteMe olime isegi veel rohkem tatikad kui teie.. ma pakun et vb mingiiiii 12 aastased. ta elas ka mul suht ligidal ja suviti olime nagu sukk ja saabas, ja ma ei tea, ei mäleta miks me riidu läksime ükspäev, ja tollest hetkest enam ei suhelnud. ma vist solvusin ta peale vms, ei tea.
noh, ma ikka tere jne ütlesin talle, kuna kui ta kooli või poodi kõndis siiis ta kõndis mu majast mööda. viisakusest siiski tsautasin, ja lisaks veel ta klassiõde elas mu kõrval trepikojas, pluss käisime veel samas koolis, ehk siis mittekohtumine oli võimatu.
noh igatahes, aint tsautasime.
kuni ühe suveni,(ma siis vist just lõpetasin 11nda klassi....päris pikk aeg ikka oli vahel) mul oli migni peiks. ta oli kõrvallinnast, türilt pärit. ja siis ma pidasin jaanipäeva oma peiksi ja tema sõpradega koos. aga kuna tema sõbrad said läbi ka selle tüdruku sõpradega ja selle tüdruku peikaga, siis lõpuks mingi hetk saabusid nad samale peole. alguses me väga ei jutustanud, aga mida rohkem pidu edasi läks ja tipsymaks saime, seda rohkem hakkasime rääkima, ja jutustasime terve õhtu.
järgmisel hommikul, mina magasin oma pohmakat välja kodus :D ja siis sain telefoni kõne "tere, kas see on marta" sellisel tõsisel ja viisakal toonil. ma vastasin et "eee jah, on küll, kellega ma räägin" siis mulle vastati ala " helistan teile politseist, ma sooviksin esitada teile paar küsimust" ma mõtlesin jesus christ wtf is that :D ja siis hakkas mu sõbranna naerma telefonis ja ütles et see on tema, et kas ta tahaks täna teha midagi koos. ma hakkaisn naerma ja ütlesin et issake muidugi.
mul oli niiiiii hea meel. me olime terve suve koos :D oiiii mu parimad mälestuses on selle suve mälestused. siis hakkas kool, aga me ikka suhtlesime täiega palju. ma ju vahetasin keskkooli minnes kooli, ja läksin türile, tema jäi aga paide kooli. ta oli aasta noorem must. ma ütlen, jumal olgu tänatud sellele jaanipäevale!
siis lõppes mul 12 klass ära, tol suvel sai meil veel koos niiiii palju nalja. ja siis läksin ma tallinnasse elama, ja ta käis koguaeg ka tallinnas nädalavahetustel ja käisime koos peol. siis lõppes ka tema 12 klass ära, aga mõlemad olime otsustanud välismaalasteks hakata, tema läks itaaliasse ja mina tulin prantsusmaale. naljakas on see, et me asume teine teisest umbes 200 km kaugusel!!!!!!!! aga selle kolme aasta jooksul nägime me esimest korda alles jõuludel, mis nüüd olid. ehk siis me polnud näinud 2,5 aastat!! uskumatu. kahju, sets et ma ei räägi enam üldse, meil omad elud ja kuidagi teistsugune on.. aga ma tean et ta siiski jääb minu üheks väga heaks sõbraks, no matter what.
ok see tuli päris pikk jutt :D igastahes, ma tean mis tore taasleidmis tunne see on :)
mõned sõbrad lihtsalt on ja jäävad, mis iganes ka ei juhtuks. naljakas :)
Meil oli nii, et me käisime samas koolis aga lihtsalt *ignore* terve aeg :D Kuigi ma tšillisin tema klassikaaslastega, kes olid meie ühised sõbrad, siis me olime nagu võõrad. Linnas me üksteist ei näinud pmst mitte kunagi.
ReplyDeleteAga jah, aastate jooksul saadakse vanemaks ja siis kaob see viha ära. Me näiteks pole sellest tülli minemisest rääkinud ja ma leian, et ei ole vaja ja ei peaks ka.
Aga tõsi ta on, et mõned inimesed jäävadki sõpradeks, olgu, mis on vahepeal :D