Kui ma sõidan autoga linnas, siis ma üritan võimalikult kiiresti rohelise tule süttides kohalt minema kimada, mitte uimerdada 30-ga, et teised mu taga jäävad uuesti punase tule taha. Kui ma pargin, siis joonte keskele. Kui jooni pole, siis kokkuhoidlikult ja mõistlikult. Ühesõnaga, mitte olla m*nn.
Seega on mulle pinnuks silmas, kui mõni sõidabki linnas 30-ga, kuigi ees pole kedagi, rohelise tule taga uimerdavad, ei oska reastuda...pargivad nii nagu juhtub. Ma lähen nii endast välja.
Kõige hullem on ikkagi see, kui keegi reaalselt, ilusal, kuival päeval sõidab laial (kaherealisel), vabal tänaval KESET TEED 30-ga. Otsusta ära, kas sõidad vasakul või paremal pool, jeez.
Ja ärge arvake, et ma olen mingi hullumeelne, kes tahab lapsi ja penskareid alla ajada ja kes kihutab linnas. Ma lihtsalt ei naudi linnas 30-ga sõitmist, minu eesmärk on autoga ühest punktist teise võimalikult kiiresti saada.
No comments:
Post a Comment