Mina olen seda meelt, et need puurid, mis loomapoodides müüakse on naeruväärselt väiksed. Eriti need kõige pisemad, mis on mõeldud hiirtele või kääbushamstritele. Tahaks lihtsalt, et keegi keelustaks need. Ja noh, minu arust pole neil puuridel mingisgust nägu ega tegu ka.
Baby Benjamin alguses elas ühes pisikeses puuris, mille me ostsime Kuressaarest loomapoest koos temaga. Siis ei kujutanud me ettegi, et ta kasvab nii suureks nagu praegu. Tema teine puur oli iseehitatud aga see nägi pääääris hirmus välja. Kui me Laia tänava korterisse kolisime, siis elas ta ühes ja teises kohas. Kui veel Albert tuli, said nad alguses koos puuris elatud, kuid siis hakkasid kaklema. Oligi jama majas, kuhu keegi panna. Benjamin elas ikka iga nurga peal, kuhu olid piirded ette ehitatud.
Mingi aeg teadsin, et see peab lõppema. Vaja on midagi ilusat, mis sobiks korterisse. Tuulasin netis ringi ja leidsin, et parim lahendus oleks ehitada kapike, mille ees võrega raam.
Nii me siis ostsime saepuruplaati, lõikasime mõõtude järgi jupid välja.
Seinad värvisin üle valge värviga (sisemised seinad on nüüdseks ka värvitud) ning kinnitasime omavahel nurkadega. Ilma vaheseinata ja vana diivani jalgadeta tekkis lihtsalt üks kast.
Lisasime taas nurkadega vaheseina ja kruvidega diivani jalad. Tagaseinaks sai pandud soome papp. Pildil olev raam läks tuksi, sest liistud olid vildakad ja nurgad ei klappinud.
Hiljuti suutsin kokku end võtta ja uuema lõpuks üle võõbata. Selline tuli loomade puur siis välja.
Mõõdud: sügavus 80 cm, kõrgus jalgadega 52 cm, laius 130 cm.
Kapi peal akvaariumis elab veel hamstripoiss ka. Palju vingem lahendus tavalisele puurile, mille võredel ta kippus rippuma ja kui kogemata jäi uks kasvõi sekundiks lahti, pani tegelane plehku. Kord õnnestus tal isegi sellest akvaariumist põgeneda :D
Merisigade puuri/kapiuks on mul enamus ajast nagunii lahti ja poiskad jooksevad mööda tuba ringi, kui tahavad. Tänu sellele, et neil on nii palju liiklemiseks ruumi, on nad taas omavahel läbi hakanud saama. Vahel küll tirivad üksteiselt karvatutte küljest, kuid tõsiseid kaklusi pole olnud.
Kas sul on kuskil postitus kus on su merisigadest pilte? Ma nii armastan neid. Endal oli ka kunagi, aga kuna nad on nii lühikese elueaga ja saavad ruttu väga kalliks, siis ei tahtnud rohkem seda valu üle lada ja otsustasin jänese kasuks. :)
ReplyDelete