Nov 25, 2015

Miks ma loobusin teiste blogide (järjepideva) lugemise

Olen sellises vahvas Facebook'i grupis, kus igat enda postitust saab ja võib reklaamida. Sealt olen ikka leidnud mõned blogijad, kelle blogi olen jägima hakanud ja ikka huviga klikkinud nende uute postituste peale.

Ühel hetkel avastasin, et paljud, kes mulle alguses sümpaatsed olid ja kelle postitused olid huvitavad, siis võlu kadus. Blogides hakkas kajama midagi, mis hakkas vastu või ei tekitanud huvi enam.

Ja siis ma sain aru, mind lihtsalt üldiselt ei huvita teiste inimeste elu. Eriti külmaks jätavad igasugused tite-, pere-, ilu- ja "lifestyle" blogid. Esimene ei huvita mind ilmselgelt sellepärast, sest mul pole beebit. Kellegi võõra pereelust ma ei viitsi lugeda. Oleks tuttav või sõbranna, siis ehk veel. Ilublogisid on lihtsalt NII palju ja mõni on küll selline, et targemaks küll mitte üks teps ei saa toote koha pealt ja jutt on nagu kanal, või siis kogu postituses koosneb pildist ja kahest lausest. BoringLifestyle blogi on igal teisel 14-aastasel...Üldse, mis kuradi asi on lifestyle blogi?! Vanasti nimetati sellist asja lihtsalt isiklikuks blogiks.

Aga mis mind siis huvitab? Ilmselgelt vaatan, loen ja uurin, mis mu ema oma blogisse üles laeb. Noh, ja need blogid, mis mul lugemislistis on, neid ikka vaatan. Sellega põhimõtteliselt asi piirdub. Vahel mõtlen, et nii kahju, et mu head sõbrannad või tuttavad ei pea blogi. Vanasti ikka oli klassikaaslastel ja nii aga paljud loobusid nendesse kirjutamast juba ammu. Või kuidas blogijad omavahel sõbrannadeks saavad? Ma ilmselt pole selline inimene, kes kiirgab seda sõbralikkust ja nunnusust ja armastust. Nojah, mis seal ikka.

Ma ise tunnen, et isiklikust elust kirjutada on imelik. Ma põen natuke ka, mis mulje ma endast jätan. Üldiselt ma olen proff väga kehva esmamuljet endast jätma :D Mõtlen, et kas on vaja panna enda tundepuhaguid kirja avalikult? Vahel emotsioonide mõju all kirjutan siia aga ma kunagi (õnneks) ei postita, sest tund hiljem mõtlen, auchhh, sellist asja ikka ei avaldaks :D Selles mõttes, et ma ei karda seda, et kui ma kirjutan enda tegemistest ja elust, et siis keegi otsib mu üles ja koksab mind nurga peal maha või keegi ilmub öösel mulle akna taha. Vahepeal oli mingi paanika blogijate seas lahti, kes sulges oma blogi ja nii. Ma tunnen end päris turvaliselt. Aga noh, ma pole staarblogija ka. Ajasin siin oma asja peamiselt oma lõbuks :D

Natukene sain nüüd ennast välja elada :D

Muide, käisin eile tööl :P

No comments:

Post a Comment